Nils Frahm: peaksime oma töökohad üles ütlema, käed mullaseks tegema ja 50 aastaga oleksid probleemid kadunud

„Kõige parema meelega koliksin maale ja hakkaksin talunikuks,“ rääkis Eestisse saabuv muusikageenius Peeter Kormašovile.

Maailma hetke kõige olulisem muusik („the single most important artist in the world right now“). Just nii ütles Nils Frahmi (41) kohta hinnatud BBC muusikaajakirjanik ja DJ Mary Anne Hobbs. Lause, mida ikka ja jälle tsiteeritakse, aga põhjusega, sest Frahmi puhul pole sageli ülekasutatud sõna „geenius“ üldsegi liialdus.

Muusikutee oli Frahmi jaoks algusest peale paigas: tema lapsepõlvekodus Hamburgis mängisid nii isa džässi- kui venna teknoplaadid. Fotograafist isa tegi kaastööd Saksa plaadifirmale ECM, mis on välja andnud paljude džässmuusikute ja kaasaegsete heliloojate muusikat, viimaste seas ka Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri loomingut. Kui Frahm kaheksa-aastaselt ametlikult klaveriõpinguid alustas, oli ta oma esimesed kompositsioonid juba kirjutanud. Õpetaja, kelle käe all poiss järgmised seitse aastat intensiivselt harjutas, oli Nahum Brodski – Pjotr Tšaikovski viimase õpilase õpilane.