7. oktoobri hommikul ründas Gaza sektorit kontrolliv Hamasi liikumine Iisraeli. Nii algas Lähis-Idas uus sõda. Sajad tsiviilisikud said surma ja tuhanded haavata. Meduza palvel sõitsid ajakirjanik Milan Cherny ja uudiskirja Signal peatoimetaja Artem Efimov Tel Avivi, Jeruusalemma ja selle ümbrusesse.
Laupäeva hommikul kajasid Iisraelis õhurünnaku eest hoiatavad sireenid. Iisraellased on harjunud Gaza sektori raketitulega ja suundusid vastumeelselt pommivarjenditesse. Sel päeval ründas terroriorganisatsioon Hamas Iisraeli aga tuhandete rakettidega. Samal ajal ületasid kümned võitlejad Gaza ja Iisraeli piiri. Nad imbusid Iisraeli linnadesse ja Gaza piiril asuvatesse kibutsidesse, võtsid pantvangi tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.
Sõja esimese kahe päeva jooksul hukkus üle 700 iisraellase, nende hulgas ka lapsi. Vähemalt sada inimest võeti pantvangi ja viidi Gazasse. Sõjaväelaste filmitud videod näitavad, kuidas terroristid lohistavad Gaza sektori tänavatel veriseid naisi, lapsi ja sõdureid.
Pühapäeval, 8. oktoobri pärastlõunal (Iisraelis on pühapäev tööpäev – EE) on muidu rahvarohked Tel Avivi tänavad peaaegu tühjad. Kohvikud on suletud, poed siiski veel avatud. Näha on vaid üksikuid koertega jalutavaid inimesi. Teised möödakäijad varuvad toitu – küpsiseid, piima ja vett – ilmselt valmistumaks pikemaks vaenutegevuseks.
Kesklinnas asuv Dizengoffi väljak on ootamatult lärmakas. Vabatahtlikud koguvad kannatanutele humanitaarabi: inimesed tassivad hügieenitarbeid, konserve, šokolaadi ja pähkleid (iisraellastele pole vaja õpetada, et pähklid on parim toit, kui pead pikka aega varjendis istuma – minimaalses koguses leidub maksimaalselt kaloreid).
Mõned vabatahtlikud sorteerivad, teised tarnivad – peamiselt just neile, kes põgenesid Hamasi võitlejate rünnakute eest riigi lõunaosast. Paljud vabatahtlikud andsid neile isegi oma kodudes peavarju.
Vabatahtlik Omri räägib, et 7. oktoobril vahetati suhtlusvõrgustikes sõnumeid ja arutati, kuidas saaks aidata. Humanitaarabi kogumine Dizengoffile saigi üheks paljudest algatustest, mis sellises kirjavahetuses sündis.
Omri ise saabus väljakule pühapäeva hommikul kell üheksa, mil inimesi oli kohapeal kümmekond. Keskpäevaks koordineerib vabatahtlik juba paarisaja inimese tööd, jagades juhiseid läbi megafoni. Paar korda katkestab teda laul: ישראל תנצח – “Iisrael võidab!“. Aga ainult mõneks sekundiks.
Tel Avivist Jeruusalemma viival kiirteel sõidab järelkäruga traktor, mis veab Merkava tanki (Merkava on Iisraelis toodetud lahingutank, mida kasutab Iisraeli armee – EE). Traditsioonilises hassiidi riietuses iisraellane suitsetab teeservas ning hakkab tanki nähes kätega vehkima, näidates sõrmedega kahte V-tähte.
Ha-Shalomi väljakul lehvitab üks iisraellane lipuga. See on Tel Avivi üks traditsiooniline paik meeleavaldusteks, kohtureformivastastest meeleavaldustest on senini näha sildid “Päästke demokraatia!“ ja “Bibi (nii kutsuvad iisraellased peaminister Benjamin Netanyahut – EE), mida sa teinud oled?“.
Need poliitilised vaidlused on aga praegu unustatud.
Lõputud otsingud
Tel Avivi sissesõidul on kiirteel number 4 lõuna pool hiiglaslik ummik. See tee tuleb Gazast ja läbib Ashkeloni, linna, mis 7. oktoobril massilise raketitule alla jäi. Liiklusummik on vaikne. Iisraelis ei leidu palju vaikseid hetki ja liiklusummikuid pole tavapäraselt üldse.
Jeruusalemm on vaikne ja tühi – isegi tavaliselt kõige rahvarohkemal ja lärmakamal Jaffa tänaval. Kosta on üksikuid vestlusi. Need räägivad sõjast, ohvritest, kadunud, röövitud või mobiliseeritud sugulastest.
Mai Hashavia on üks sadadest Iisraeli naistest ja meestest, kes üritavad Sderoti linnas leida oma sõpru ja perekonda. Hashavia kaotas laupäeva hommikul kontakti oma ema sõbra Irisega. Alles päeva lõpus sai Meduza vestluskaaslase perekond teada, et Iris oli terve päeva veetnud pommivarjendis, kus ei olnud elektrit ega võimalust telefoni laadida. Mai ise lahkus Gazast vaid mõne kilomeetri kaugusel asuvast Sderotist Jeruusalemma. Sderotis ja seda ümbritsevates asulates puhkesid lahingud Iisraeli kaitseväe ja Hamasi võitlejate vahel.
Hashavia otsib edasi infot nende sõprade kohta, kellest pole midagi kuulda olnud. Kaks neist käisid elektroonilise muusika festivalil, mis toimus kõrbes Ofakimi linna lähedal, 25 kilomeetri kaugusel Gaza piirist. Laupäeval jõudsid linna Iisraeli territooriumile tunginud terroristid, kes avasid tule tuhandete festivalil osalejate pihta, röövisid ja viisid Gazasse vähemalt sada inimest.
Üks osalenutest ütles Iisraeli Kanal 12-le antud intervjuus, et tajus Gazast lendavate rakettide helisid algul muusika osana. Kui inimesed lõpuks aru said, et tõeline rünnak on alanud, jooksid nad üle kõrbe parklasse.
Pühapäeva õhtuks oli kiirabi kinnitanud vähemalt 260 festivalikülastaja surma. Vigastada sai pea poolteist tuhat inimest ning kümnete inimeste saatus on siiani teadmata.
Iisraeli kaitseväele kuuluva raadio Galgalatz saatejuhid paluvad kadunute ja hukkunute sugulastel oma lähedaste kohta teavet edastada. Televisiooni otseülekandes räägivad iisraellased oma laste, vanemate ja sõprade lugusid – lootuses, et kuulajad teavad midagi nende saatusest.
Ruslan Milberg on pärit Be'er-Sheva linnast, mis asub 40 kilomeetrit Gaza sektori piirist. Ta otsib juba teist päeva oma nõbu Daniel Shakermani, kes oli koos kahe sõbraga muusikafestivalil. "Nad pidid jääma veel festivalijärgseks ööks ja lahkuma hommikul. Öösel algas terrorirünnak. Üks neist jooksis minema. Olin täna haiglas, kuid [mu venna ja tema sõbra kohta] pole veel teavet."
Milberg ütleb, et andis politseile kogu info, mida ta oma nõo kohta teadis, sealhulgas fotod ja isikut tõendava dokumendi, kuid ei saanud tema saatuse kohta midagi teada.
Milberg ise oli rünnaku hetkel kodus. "Päeva esimesel poolel tulistati päris palju," räägib ta Meduzale. "Me [mu pere] olime kodus, meil on pommivarjend, istusime seal [õhurünnakute ajal]. Nüüd (8. oktoobri õhtul – toim.) on enam-vähem vaikne."
Kadunute perekonnad hakkasid oma lähedasi otsima sotsiaalvõrgustike kaudu. Mõned kaebasid, et ametivõimud ei andnud kadunute või surnute kohta mingit teavet. Paljud said oma lähedaste röövi kohta teada Telegrami kanalites levitatud videotest.
Paljud said oma lähedaste röövi kohta teada Telegrami kanalites levitatud videotest.
Alles pühapäeva õhtuks määras Iisraeli valitsus ametisse voliniku – kindral Gal Hirschi. Nagu The Times of Israel märgib, polnud riigis kadunute otsimise eest vastutavat ametnikku, sest varem seda ametit pidanud Yaron Blum teatas aasta tagasi ametist lahkumisest. Sellest ajast pole seda kohta täidetud.
Läbirääkimised Hamasiga pantvangide vabastamise üle on Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu jaoks "kõige raskem otsus", ütles Channel 9 poliitikakommentaator Michael Pellivert Meduzale antud intervjuus. 2011. aastal pidas Netanyahu juba läbirääkimisi Iisraeli kaitseväe sõduri Gilad Shaliti vahetuse üle. Sõduri vabastamiseks nõustus Iisrael vabastama vanglast üle tuhande palestiinlasest vangi.
Pühapäeval selgus, et Egiptuse läbirääkijatel ei õnnestunud veenda Hamasi võitlejaid pantvange vabastama. Ametnikud sõnasid The Wall Street Journali vahendusel, et Hamas on kaotanud kontakti mõne pantvange hoidnud võitlejaga. Kaaperdamises osalesid ka tsiviilisikud, kes ei olnud Hamasiga seotud, mistõttu oli pantvangide arvu kindlaksmääramine keeruline.
Luure läbikukkumine?
96aastane Mose Benim elab Lõuna-Iisrealis, seal lendavad pidevalt helikopterid Mishmar HaNegevi kibutsi kohal, toimetades piiriäärsetest kogukondadest haavatud inimesi Be'er-Sheva haiglatesse. Vastassuunas lendavad hävituslennukid ja ründavad Gazat. Iisraeli võimude avalduste kohaselt sihivad nad Hamasi liikmete arvatavaid asukohti. Pidevate rünnakutega harjunud Mose ei liiguta, kui järjekordne häiresireen tööle hakkab. Ta jääb elutuppa ja kuulab uudiseid.
Oktoobri esimesel nädalal tähistasid iisraellased Sukkotit ja sabat langes 7. oktoobrile. See tähendas, et paljud sõdurid lahkusid oma asukohast ja veetsid juudi puhkuse koos perega. Hamasi rünnak üllatas iisraellasi.
Küsimust, miks maailma üheks tugevaimaks peetav Iisraeli luure ei suutnud riigi ründamist ennustada, on esitanud mitte ainult konflikti välisvaatlejad, diplomaadid ja poliitikud, vaid ka endised Iisraeli ametnikud.
Endine Iisraeli riikliku julgeoleku nõuniku asetäitja Chuck Freilich nimetas Politicoga rääkides juhtunut "operatiivluure ebaõnnestumiseks". "Ilmselt tabas meid üllatus. Gaza sektori eest vastutava diviisi peakorter vallutati ja seal valitses kaos, mistõttu reageerimine viibis," räägib Freilich.
Michael Pellivert selgitab Meduzaga vesteldes luure ebaõnnestumist "Iisraeli ülbusega". "Sama viga tehti 1973. aastal, täpselt 50 aastat tagasi, kui pidasime araablasi liiga nõrkadeks."
Pealegi oli Iisraeli valitsus 2023. aasta sügisel lähedal Saudi Araabiaga suhete normaliseerimise lepingu allkirjastamisele. "Iga päevaga jõuame [rahupakti sõlmimisele] lähemale," ütles Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman oktoobri alguses. Samal ajal ütles Benjamin Netanyahu ÜROs, et riigid "seisvad ajaloolise rahu lävel".
Hamasi rünnak ei saa mõjutada muud kui kahe riigi diplomaatilisi suhteid. The Guardiani diplomaatiatoimetaja Patrick Wintouri sõnul võib Iraaniga liidus oleva Hamasi üks eesmärke olla muuta Saudi Araabia jaoks kokkuleppe sõlmimine võimatuks. Saudi Araabia võimud vastasid rünnakutele relvarahu nõudmisega, kuid ei mõistnud hukka Hamasi rünnakut Iisraeli vastu.
Iisraeli armee ja valitsus on avalikud avaldused minimeerinud. Peaminister Netanyahu tõotas "Hamasile selle musta päeva eest kätte maksta" ja kuulutas, et riik on sõjaseisukorras – esimest korda pärast 1973. aasta Yom Kippuri sõda. Kaitseministeerium kutsus välja sadu tuhandeid reservväelasi, mobiliseeritute hulgas on ka repatriante Venemaalt, Ukrainast ja Valgevenest.
Varem teatas enam kui tuhat reservväelast ja ohvitseri, kes ei olnud Iisraeli valitsuse läbi viidud kohtureformiga nõus, et ei osale sõjalisel väljaõppel. Reservväelaste protestiliikumine hoiatas juulis valitsust, et reformi edenemise korral oldaks sõjalisel väljaõppel valmis 10 000 Iisraeli reservväelase ignoreerimisega. Hamasi rünnaku ajal aga ei keeldunud Iisraeli sõjaväelased täitmast Iisraeli kaitseväe komandöride korraldusi.
Ka opositsioon pole valitsust avalikult kritiseerinud. 7. oktoobril kutsus Netanyahu suurimate opositsiooniparteide juhid Yair Lapidi ja Benny Gantzi ühinema rahvusliku ühtsuse valitsusega, mis tegeleks julgeolekuküsimustega sõjas Hamasiga.
Pühapäeval, 8. oktoobril ütles Iisraeli kaitseväe pressiesindaja Daniel Hagari, et neil õnnestus kontrolli alla võtta enamik Lõuna-Iisraeli alasid. Evakueerimine riigi lõunaosas asuvatest kibutsitest aga jätkub.
