Pärnumaal muudab dolomiidikarjääri tegevus mitme pere elu maapealseks põrguks.
Allan Matti poeg käib neljandas klassis ja tütar teises klassis. Nad ei lähe mitte kunagi ise koolibussi peatusesse, kuigi elavad Pärnu-Jaagupi ja Kergu vahelisest maanteest vaid mõnesaja meetri kaugusel.
Vanemad sõidutavad neid autoga.
Seda teelõigu tõttu, mis ühendab nende kodutalu maanteega.
Toda teejuppi tarvitavad veoautod, mis sõidavad Anelema dolomiidikarjääri vahet. Täislastis kaaluvad masinamürakad 35 tonni ja nad kipuvad arutult kihutama.
„Ühe korra käis poiss mööda teed ja koju jõudes oli üle pea sitane,“ ütleb isa. Sitane ülekantud tähenduses – kuiva ilmaga järgneb kalluritele tolmupilv, vihmaga pritsitavad nad pori. Tuhane sopp kleepub kõikjale.
„Tööpäevadel ei saa me pesu õue kuivama panna,“ ütleb Matt.
Tema naabrinaine Anneli Press kõneleb, et...
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka äpp. Vaata SIIA
