Kergejõustikku on tabanud rekordite sadu. Tallinna Ülikooli spordibioloogia professor Kristjan Port selgitab, kuidas nii juhtus ja miks maailma tipptulemused pole püüdmatud ka Eesti sportlastele.
Berliini maratoni rada on teada-tuntud oma kiiruse poolest: vähe tõuse ja järske kurve. On need isiklikud või rahvusrekordid, tippmarke purustatakse seal igal aastal. Viimase 20 aasta jooksul püstitatud üheksast meeste maratoni maailmarekordist on kaheksa joostud just Berliinis.
Nii ka möödunud aastal, kui keenialane Eliud Kipchoge purustas oma nimele kuulunud maailmarekordi poole minutiga. Toona 37aastane maratoonar läbis distantsi 2 tunni, 1 minuti ja 9 sekundiga. Maagiline kahe tunni alistamine võistlustingimustes tundus aina reaalsemana.
Tänavu septembris startis Berliini tänavatel ligi 50 000 maratoonarit, eliidid ning harrastajad üheskoos. Finišijoone ületas esimesena küll Kipchoge, kuid möödunud aasta tulemusele ei saanud ta ligilähedalegi.