Eesti diplomaat keset kahe riigi suurt tüli. Teda süüdistatakse nii altkäemaksu võtmises kui suveräänsuse rikkumises
(48)Vähe on eestlasi, kes on sattunud suure rahvusvahelise konflikti keskmesse. Euroopa Liidu eriesindaja Toivo Klaar klatib juba aastaid ülipingelisi Armeenia ja Aserbaidžaani vahelisi suhteid. Aitäh talle kumbki pool selle eest ei ütle.
Kuidas sa ennast praegu tunned? Armeenia poolelt nimetatakse sind ühismeedias näiteks „natside genotsiidi toejaks“ ja küsitakse, „palju sa Alijevilt raha oled saanud“? Aserid ründavad sind isiklikult näiteks väitega, et „T. Klaari asi pole saata suveräänse Aserbaidžaani territooriumile rahvusvahelisi vaatlusmissioone. Need tuleb saata ELi enda riikidesse, kus on probleeme rahvusvähemustega.“
See käib tööga kaasas. Mida ma siin ikka peaksin isiklikult võtma? Ma ei esinda oma isiklikke, vaid ametlikke seisukohti ja Euroopa Liitu. Kui ma seda kõike isiklikult võtaksin, siis ilmselgelt ei saaks seda tööd teha. (Naerab.)
Kindlasti on Euroopa Liidul õigus avaldada arvamust selle kohta, kuidas peaks Karabahhi armeenlastega käituma, sest nende kohtlemise puhul kehtib hulk rahvusvahelisi kohustusi, millega Aserbaidžaan on liitunud. Teisalt on saja tuhande inimese lahkumine Karabahhist nende jaoks tragöödia. Aga seda genotsiidiks nimetada on suur sõna, mis tegelikult ei vasta ju tõele.
Emotsioonid on üleval. Aga sellega peab leppima, kui juba oled sellise töökoha valinud, siis peab olema natuke paksem nahk.
