Relvareeglite rikkumine ja lumehelbekesed. Andrei Hvostov kirjutab Vaba Lava „Sõjast ja rahust“ ja jagab oma hirme

Andrei Hvostov vaatas Poola lavastaja Jakub Skrzywaneki lavastust „Sõda ja rahu“ ning jagab nüüd oma hirme.

Esimene mõte, mis etendust „Sõda ja rahu. Sõda, mida me ei tahtnud, kuid milleks olime valmistunud“ kokku võttes mind tabab – seda ka pärast kümnepäevast settimist –, on küsimus žanrite kokkusegamise otstarbekusest. Lavastajale muidugi ei saa midagi keelata. Aga kas publik tuleb sellega kaasa, kui ühte etendusse pannakse kokku lastekas „Mõmmi ja aabits“ ning psühhoteraapia seanss nagu Tennessee Williamsi „Klaasist loomaaed“? Siinkirjutaja pooldab selgust ning ühemõttelisust, nii et palun kõikidelt Poola lavastaja Jakub Skrzywaneki fännidelt juba ette vabandust.