NÄDALA RAAMAT | Kui nad tapavad minu, on ka Venemaaga lõpp

Peeter Kormašov luges Teffi õõvaseguseid-humoorikaid mälestusi Leninist ja Rasputinist.

Ilmselt on see raamat huvitav neile, kes pole Lenini ja Rasputini lugudest veel küllastunud. Kuna mina pole lähiajaloo Sauronitest kaugeltki kõike lugenud, siis oli Teffi (Nadežda Lohvitskaja) „Mälestusi Leninist ja Rasputinist“ köitev. Kiire ja visandlik nagu tänavakunstniku joonistatud portree, kus olulised iseloomujooned on ometi hästi näha. Nii õhukese teose viitsiks vast isegi kooliõpilased läbi lugeda.

Teffi lugudest nähtub, kuidas kurjus tegutseb. Vaikselt, märkamatult ja argiselt, justkui muuseas. Samas ära tunneb selle silmapilkselt. Kord ajalehe Novaja Žizn toimetusse saabudes kohtab Teffi järjekordset tundmatut luusijat. „Uus oli inetu, paksuke, laia alalõuaga, kumera kiila otsaesisega, kitsaste kavalate silmadega, kõrgete põsenukkidega.“