„Läänemere ääres pole enne midagi võrreldavat tehtud!“ Luud paljastavad, kuidas sõid keskaegses Tartus saksad ja lihtrahvas
(47)Uudne keemiline uurimismeetod pani eri ühiskonnakihtide matmispaikadest pärit luud „rääkima“.
Luud pajatasid sellest, mida inimesed, kelle keha nad omal ajal koos hoidsid, elu viimastel kuudel sõid – kui palju liha, kui palju kala, kui juustu või eksootilisi toite ja milliseid taimi. Välja joonistus pilt ristisõdade järgse Tartu linna ühiskonnakorraldusest ja sotsiaalsetest kihistustest, millest paljugi kohta on teadlastel olnud seni kasutada vaid kaudseid allikaid potikildudest ehitiste müürideni.
Kirjalike allikate põhjal on seni aga olnud probleemiks, et need kirjeldavad suuresti kõrgklassi toitumist. Nagu kirjutab oma raamatus „Pidusöögist näljahädani: söömine-joomine keskaja Tallinnas“ ajaloolane Inna Põltsam-Jürjo, on „keskaja Tallinna keskmise linnaelaniku (…) toidusedeli väljaselgitamine keeruline. Kuna puuduvad otsesed allikad, saab ülesannet lahendada ainult kaudseid teid pidi.“
Stabiilsete isotoopide uurimine heidabki nüüd keskaegse ühiskonna toimimisse uut valgust (loe lähemalt kõrvalloost – K.M). Hiljuti teadusajakirjas Journal of Archaeological Science: Reports ilmunud artiklis kirjeldab grupp eesti ja briti teadlasi eesotsas Tartu Ülikooli osteoloog Martin Malvega Läänemeremaades teedrajavat uuringut, milles analüüsiti kokku 137 inimese ja 50 looma luid, et teha kindlaks nende toidulaud.
