NÄDALA FILM | Maailma kõige õnnelikum mees

Jaapanlaste ja sakslaste mõttemaailmas on mõndagi sarnast, ütleb Elsbeth Hanna Aarsalu Wim Wendersi uut filmi vaadates.

Jaapanlaste ja sakslaste mõttemaailmas näib olevat nii mõndagi sarnast. Süsteeem olgu paigas, bürokraatiat jätkub kõigile, üksikisik on osa masinavärgist ja kui kõik üle viskab, pakub lohutust aiandus.[1] Ühiskond on sügavamas plaanis hierarhiline ja tehniline, ajud krudisevad ning SKT peab kasvama.

Saareriigi eksklusiivsus Kesk-Euroopas puudub, aga vahepeal muutub ka inimene saareks ja neid ohtlikke üksikisikuid, n-ö saarestujaid, on Euroopas olnud küll. Mitte et Jaapani ajaloost õudu ei leiaks, aga midagi selle geograafilise eraldatuse juures tõmbab. Eriti just filmitegijaid ja hinnatud saksa režissöör Wim Wenders pole erand.