Gertha Teidla-Kunitsõn: vähesed Eesti õpetajad tunnevad, et on valmis mitmekultuurilises klassiruumis õpetama

Eestikeelsele õppele üleminekul ei vaja toetust ainult Eestis sündinud ja kasvanud õpilased, vaid erineva taustaga rändelapsed – olgu tegu uus-sisserändajate, tagasipöördujate või sõjapõgenikega.

Meie ajaloolisest pärandist tulenevalt õpib Eesti koolides juba praegu omajagu kooli õppekeelest erineva koduse keelega õpilasi ja seda arvu suurendab uus-sisserändajate lisandumine. Alates 2015. aastast on sisseränne Eestisse ületanud väljarände, muutes meie klassiruumid mitmekesisemaks nii keeleliselt kui kultuuriliselt.

Praegu on Eesti üldhariduskoolides orienteerivalt 35 000 õpilast, kes õpivad eesti keelt teise keelena. Haridus- ja teadusministeerium toob välja, et eestikeelsele õppele üleminek puudutab umbes 31 500 õpilast. Nende hulka ei ole arvatud keelekümblusrühmades ja -klassides õppivaid õpilasi, mis suurendab seda arvu veelgi.