EKSPRESSI PODCAST | Andrei Hvostov: enne 7. oktoobrit olin ka mina Iisraeli kriitik
(51)Hamasi 7. oktoobri terrorirünnaku järel on pinged kasvanud ka Eesti ühiskonnas, kuna justkui üleöö on igaühel sel teemal arvamus ja tuleb välja, et ka väga kirglik seisukoht. Räägime sellest Andrei Hvostoviga, kes kirjutas samal teemal isikliku avaliku kirja.
Oktoobri lõpus avaldas grupp ühiskonnategelasi – peamiselt humanitaarteadlasi ja kunstnikke – avaliku pöördumise, milles nõuti valitsuselt Gaza tsiviilelanike inimõiguste eest seismist. Eesti Ekspressi kolleeg Andrei Hvostov on enda avalikus kirjas nimetanud pöördumisele allakirjutanuid „inimesteks, kes elavad roosade ponide ja helesiniste ükssarvikute maal“.
Kuidas on Hamasi-meelsus hiilinud Lääne ülikoolidesse ja miks on see teema ühiskonnas nii tuline?
Andrei sõnul on vaidluses kindlasti omal kohal tänapäeva noorte objektiivselt arusaadav olukord, kus ollakse esmakordselt üle põlvkondade silmitsi olukorraga, kus tuleviku väljavaated on kehvemad kui vanemate põlvkonnal. Samas on siin oma roll ka enesepetmisel ja ajaloost õigustuse otsimisel.
„Kui hakkame ajaloolisi süvapuurimisi tegema, jõuame lõpuks Piibli aegadesse ja Jeesuse aegadesse, lõpuks ka prohvet Moosese aegadesse. Jumal teab, kuhu me lõpuks välja jõuame. See on kuidagi akadeemiliselt huvitav, aga täiesti viljatu tegevus,“ ütleb Andrei.
7. oktoobril toimunud kõigi inimeste valimatu tapmine Iisraelis on Andrei silmis keskaegne meetod ja meeletu tagasilangus barbaarsusesse. Samas on ta ka ise Ekspressi toimetuse sisekirjas tunnistanud, et on aastaid olnud Iisraeli osas väga kriitiline ja pidanud juudiriigi tegutsemist selgelt ebaseaduslikuks ja inimsusevastaseks. Praegune on aga midagi täiesti uut.
„Kui poleks seda 7. oktoobri täiesti sadistlikku massimõrva, siis ma ka siin stuudios räägiksin sellest, et vaatame, mis juhtus 1948. aastal ja mis juhtus Esimese maailmasõja ajal või 19 sajandil. Ma arutleks samamoodi niimoodi natuke abstraktselt ajaloolase huviga, et kust sai probleem alguse. Aga praegu ei räägi ma enam nagu ajaloolane, vaid ma räägin nagu inimene, kes on sügavalt ehmunud sellest, et mingi keskaegne barbaarsus on tagasi tulnud siia meie külje alla,“ tunnistab Hvostov.
Läänemeelse inimesena tunnetab ta rünnakut Iisraeli vastu kui rünnakut iseenda vastu ega suuda seetõttu ka erapooletuna püsida.
„Siit ei ole enam kaugel see, et toimub dessant Sitsiilia rannikule ja seal tapetakse külad maha. Või Ibeeria rannikule. See protsess on justkui alanud ja see tekitab minus õudust.“
