Autorite nõusolekul avaldab Mediazona selle uuringu peamised järeldused. Kogu versiooni võib lugeda Novaja gazeta Jevropa saidil.

Uuringu metoodika

Peamiselt on uuringu andmed pärit langenute nimekirjast, mida peavad Mediazona, BBC Venemaa teenistus ja vabatahtlike/volontääride meeskond. 10. augustil 2023. aastal oli selles nimekirjas 2888 vabatahtlikku, see tähendab, neid, kes omal soovil liitusid Vene armeega pärast sõja algust (siia ei kuulu palgasõdurid ega Wagneri eraarmeesse värvatud vangid – neid me arvestame eraldi kategooriana).

2800 nekroloogist valisid uuringu autorid välja 751 lehekülge VKontaktes, mis kuulusid 675-le unikaalsele kasutajale – sõjas hukkunud vabatahtlikele. Võrdluseks nendega koostati kontrollgrupp juhuslikest meestest, kelle puhul langes kokku vanus ja kodulinn (2331 profiili), aga samuti grupp aktiivseid sõjapooldajaid eelmisest uuringust, kes valiti välja sõda pooldava hashtag’iga – nagu #СвоихНеБросаем – postituste ja võtmesõnade (näiteks „bandeeralased“) järgi. Nende sõjapooldajate andmekogum on 3268 inimest.

Uuringu järeldused põhinevad informatsioonil VKontakte profiilidel (elukoht, teenimine armees, kõrgkooliõpingud), sõprade nimekirjal, Z-lehekülgede tellimustel ja nende kolme grupi meeste postitustel.

Üks peamisi tegureid vabatahtlike jaoks on võimalus teenida

Keskmise vabatahtliku portree: see on umbes 40aastane mees, kes sündis ja kasvas üles väikelinnas ja pärast kooli lõpetamist teenis armees.

Sellise stardipositsiooniga võib sisemaal olla keeruline leida hästitasustud tööd ja seepärast huvitusid vabatahtlikud aktiivselt võimalusest töötada pikaajaliselt väljaspool oma alalist töökohta (kaugtöö). Profiilide analüüs näitas, et nad huvituvad töövahetustega ametikohtadest peaaegu kolm korda rohkem kui ülejäänud mehed.

Venemaalaste suhtumist Ukrainas käivasse sõjasse uuriva projekti „Hroniki“ analüütik Andrei Tkatšenko ütleb, et see portree vastab väga hästi tema käsutuses olevatele sotsioloogiliste küsitluste tulemustele.

„Uuringu raames esitame me mõnikord meestele vanuses 18–59 aastat küsimuse selle kohta, kas nad on valmis osalema erioperatsioonis Ukrainas. Respondentidel, kes on valmis osalema erioperatsioonis, on harvemini kõrgharidus ja püsiv töökoht, sagedamini elavad nad maakohas ja ja madalate sissetulekutega regioonis,“ ütleb ta.

Kodustel Z-patriootidel ja vabatahtlikel on vähe ühist

Erinevalt vabatahtlikest on nende elu, kes positsioneerivad ennast aktiivsete sõjapooldajatena, kujunenud edukamalt: nad töötavad rahvasaadikutena (deputaatidena), ametnikena ja administratiivtöötajatena. Arvatavasti on nende puhul avalik toetus sõjale ka tööandja nõue.

Otsustades tegevuse järgi VKontakte lehekülgedel, pole vabatahtlikud oma huvidelt sarnased aktiivsete sõjapooldajatega, vaid rohkem tavaliste vene meestega, näiteks, huvituvad kalapüügist või autodest.

Üks ühine joon vabatahtlikel ja aktiivsetel sõjapooldajatel siiski on – nii ühtedel kui teistel on palju sõpru Donbassist.

Ka seda vaatlust kinnitab projekti „Hroniki“ analüütik Andrei Tkatšenko. Tema küsitluste kohaselt need respondendid, kellel on sugulasi Ukrainas või LRVs/DRVs, toetavad sõda tunduvalt sagedamini ning avaldavad sagedamini valmidust selles osaleda: nende lähedased on kaheksa aastat elanud vaenulikes suhetes Ukrainaga ja seetõttu kujuneb vabatahtlikel arusaam õilsast eesmärgist.

Vabatahtlikud loevad ametlike allikate asemel avalikke Z-kampaaniat tegevaid lehekülgi

Ka ideelisus on vabatahtlike tähtis tunnus. Enne rindele saatmist võivad nad osaleda näiteks sõjaväelaste jaoks ravimite ja toiduainete kogumises.

Üldjuhul loevad vabatahtlikud harva ametlikke (Riigiduuma, kaitseministeeriumi) allikaid või populaarseid sõda pooldavaid analüütikuid (Juri Podoljaka, Dmitri Abzalov). Sedalaadi sisu on huvitav neile, kes toetavad sõda kodust.

Vabatahtlikud eelistavad anonüümseid lehekülgi selliste nimedega nagu „Viisakad inimesed“ ja „Armee Z“, mille sisu on lihtne – foto ja video rindelt koos lühidate kommentaaridega.