Allasurutud homoseksuaal, teise maailmasõja aegne juut, üksikemast moslem ja kummalised laibad kvaliteetses meelelahutussarjas

Neli nõrgendatud positsioonis politseinikku neljal eri ajahetkel on vastamisi samade kummaliste laipadega. Indrek Ibrus kirjutab värskest briti krimikoomiksisarjast. Spoileri hoiatus!

Netflixis mõne nädala eest kättesaadavaks tehtud miniseriaal „Kehad“ („Bodies“) on põnev nähtus vähemalt selle poolest, et sihtgruppe, kellele see mõeldud võiks olla, on päris palju: ulmesõbrad, krimifännid, film noir’i armastajad, viktoriaanlike perioodidraamade sõbrad, mastaapsete vandenõude huvilised jt. Eriti pakub see aga vaatamismõnu ehk neile, kes naudivad postmodernset protsessi, kus näiliselt segastest killukestest lõpuks toimiv terviksüsteem kokku loksub.

Selgitan eelnevat veidi pikemalt. „Kehad“ põhineb koomiksiautori Si Spenceri 2014. aastal ilmunud samanimelisel graafilisel romaanil. Oma tausta teises meediumis ei salga maha ka telesari: sagedasti kasutatakse võtet, kus erinevad looliinid või karakterid ekraanil korraga justkui koomiksipaneelidena üksteise kõrvale tuuakse.