Anna teada ohtlikest kohtadest! | Liiklusõnnetuses pisipoja kaotanud isa: olnut muuta ei saa, aga saame ennetada tulevasi õnnetusi
(59)Eesti Ekspressis ilmus lugu Urmasega, kelle pojale sõitis aastaid tagasi autojuht otsa. Väike Marek hukkus. Urmasest on saanud liiklusaktivist.
Urmas ütleb, et talle lähevad valusalt hinge kõik lastega juhtuvad liiklusõnnetused.
Selle loo tegemise ajal hukkus Lääne-Virumaal 16aastane tüdruk. Teel, mille ääres tüdruk kõndis, võis sõita 90kilomeetrise tunnikiirusega. Oli pime, sadas vihma, tüdrukul olid tumedad riided ja uudistes kirjutati, et tal polnud helkurit.
„Tõenäoliselt oli tüdruk sundseisus, ilmselt polnud seal piirkonnas kergliiklusteed, kus kõndida,“ ütleb Urmas.
Üliohtlikud kohad
Urmas näitab Eesti Ekspressile kirjavahetust, mida ta on pidanud Transpordiametiga, et muuta enda kodukandi – Saue valla Ruila piirkonna – liiklusolud ohutumaks. Urmasest on saanud omamoodi liiklusohutusaktivist. Ja see oli ka üks põhjusi, miks ta Ekspressiga ühendust võttis. „Olnut me enam muuta ei saa, aga tulevasi õnnetusi saame ennetada,“ ütleb mees.
Ruilas asub kool, kus paljud lapsed käivad jalgrattaga või jalgsi. Laitse poolt tulijad peavad ületama Ääsmäe-Haapsalu maanteed. Ristmiku piirkonnas on surma saanud 13aastane poiss. Kui tänavu tehti ristmiku ümberehitus, siis jalakäijate ohutust ei suurendatud, räägib Urmas. „Peateele pandi elektrooniline liiklusmärk, kus siis, kui kõrvalteelt tuleb auto, süttib 70 km/h piirangu märk. Jalakäijate peale see kahjuks ei reageeri.“
Transpordiamet teatab Eesti Ekspressile, et liiklusmärk peaks reageerima ka jalakäijatele, kuid hetkel „ei tööta korrektselt“ – küll see korda tehakse. Ajaks, mil see lugu valmis, polnud seda märki ikka veel korda tehtud.
Jubedad bussipeatused
Urmas näitab fotot bussipeatusest Muusika külas, kus inimesed peavad bussi ootama kas kraavis või sõiduteel, kus tohib sõita kiirusega 60 km/h. Ja tõesti – otse sõidutee äärde on paigutatud bussipeatuse silt. Taskut, kus bussi oodata, aga pole. Kohe bussipeatuse sildi taga on kraav.
Urmase sõnul peaksid juhid tegema omad järeldused uudistest, mis räägivad otsasõitudest maapiirkondades bussist väljuvatele inimestele. „Kui sa näed ees tulukest ja näed, et buss seisab tee ääres, ka vastassuunavööndis, siis ehk võtad hoo maha ja jälgid tähelepanelikult, kas keegi tahab üle tee tulla! Kahjuks võetakse bussi läheduses harva hoogu maha.“
Urmas on palunud Transpordiametil enda kodukandi teelõikudel kiirust alandada, kuid sellestki on keeldutud, põhjenduseks see, et „liiklejad ei hakka neist kinni pidama“.
Kui Transpordiamet ütleb, et midagi muuta pole vaja, sest „keegi niikuinii reeglitest kinni ei pea“, siis kuhu me sellise suhtumisega jõuame
Ühe näitena ohtlikest kohtadest toob Urmas teelõigu enda kodukandist Metsanurga külast: ühe majapidamise mõned hooned on ühel, mõned teisel pool teed, hoonete vahelt läheb aga läbi maantee, kus tohib sõita kiirusega 60 kilomeetrit tunnis. „Tegime ettepaneku teha sinna kiiruspiirang 40 km tunnis, aga see ei läinud läbi,“ ütleb mees.
„Kui Transpordiamet ütleb, et midagi muuta pole vaja, sest „keegi niikuinii reeglitest kinni ei pea“, siis kuhu me sellise suhtumisega jõuame?“ imestab Urmas.
Eesti liikluskultuuri parandamiseks ja liiklusohutuse suurendamiseks tuleb veel teha palju tööd, arvab Urmas. „Kultuuritu koha peale iseenesest, tühja koha pealt ju kultuuri ei teki! Praegu me külvame liikluses kultuuritust edasi. Mäletate, et 1990ndatel sõitsid paljud ilma turvavöödeta? Siis alustati riiklikku kampaaniat, et kõik sõidaksid turvavööga, ja nüüd seda reeglit järgitaksegi.“
Samamoodi tuleks Urmase arvates tegeleda sellega, et juhid peaksid kinni kiirusepiirangutest. Sõidaksid rahulikumalt. Aeglustaksid kiirust, kui näevad teel ees bussi seismas. „Kindlasti on vaja teha kampaaniat ka venekeelsete inimeste seas!“ ütleb Urmas.
Ja teid tuleks ohutumaks ehitada. Nii tahaks ta oma kodukanti kergliiklusteid.
„Kui linnades on paljudes kohtades kiirust piiratud isegi 30 kilomeetrile tunnis ja jalakäijatele on turvaline liikumise võimalus, siis maakohtades ei mõelda jalakäijate ohutusele kohati üldse,“ ütleb mees. „On kitsad külavaheteed, kus tee laiuseks neli-viis meetrit, puuduvad teepeenrad ja seal võib sõita 60- või kohati isegi 90kilomeetrise tunnikiirusega.“
Kui tead mõnda liiklusohtlikku kohta, millega aastaid midagi ette võetud pole, saada pilt ja kirjeldus kerttu.janese@ekspress.ee
