See on väga nutikas ja teravmeelne muusika. Tema helipilt on kirev, kuigi liiga hermeetiline. Vahest, jah, kunagi hiljem, tulevikus, hakkavad kõik need indie-kitarrid ja souli-imitatsioonid ja sünteetilised trikid päriselt tööle. Kuigi see pole päris õiglane – L’Rain on leiutanud mängulise muusika mudeli, mis tegelikult ei palu ennast reaalsusega ja päris emotsioonidega mõõta. Ta püsib kindlalt ja vooruslikult oma masinavärgis kinni ja oma põhitoonilt on kogu „I Killed Your Dog“ varjamise ja mitte ilmsiks toomise strateegia.