Raamatute turundustrikid. Jaan Martinson: „Tutvustan raamatuid teles ja järgmisel päeval ostetakse kauplused neist tühjaks“

Kirjanik Katrin Pauts vaatleb, kuidas kirjastused ja kirjanikud rabelevad, et suures raamatuuputuses oma teostele tähelepanu saada.

Kui jälgin, mis toimub praegu raamatubisnises, kangastub, nagu oleks riigikogu valimised kolm aastat ettepoole tõstetud: kui seni valitses lettidel sulnis vaikus, on valik viimastel kuudel äkki nii kirev, et pea hakkab pööritama. Varjusurmas kudenud autorid sööstavad üksteise võidu meediasse, proovivad oma raamatuid arvustajatele sokutada ja muidugi kadestavad ja kahtlustavad konkurente.

Elualadel, kus kihav parv tegijaid sirutab lootusrikkalt käsi väga kasina publiku ja raha poole, kipub vohama must meelekibedus. Äkki saab keegi minust rohkem või pääseb paremini esile? Kirjandus pole erand, kuigi avalikkuse ees tehakse head moosivarga nägu. Seda rohelisem kadedus kobrutab kuluaarivestlustes. Väärtkirjanikud põrnitsevad „kommertsi“: küllap liigub seal rohkem raha. Kommertskirjanike meelest on olukord vastupidi kreenis: „süvakulturnikud“ kaevandavad Kultuurkapitali rahapada, samal ajal peavad lihtsurelikud autorid ise higistama.