Välismaised rahastajad oleksid Lotte filmis mõndagi muutnud: naine pole ju köögi ori

On see ikka õige, et Lotte ema teeb süüa? Kas Bruno isal võiks olla kaks perekonda? Ja kus on pahalased? Eesti läbi aegade edukaim joonisfilmide seeria on selline, nagu ta on, paljuski tänu tegijate põikpäisusele.

Kui Eesti liitus 2004. aastal Euroopa Liiduga, avanes joonisfilmi tegijatel esimest korda võimalus taotleda raha ELilt. Joonisfilmi režissöörid Janno Põldma ja Heiki Ernits seda tegidki – esimese Lotte-teemalise täispika filmi „Leiutajateküla Lotte“ jaoks.

Selleks, et raha saada, oli aga vaja projekti kaasata teisi riike – oma panuse filmi valmimisse andsid lätlased, sakslased, ukrainlased ja soomlased. Aga kui tegijaid ja rahastajaid on palju, on palju ka arvajaid.