Vananeva rahvastikuga Jaapanis võtavad koerad ja kassid endale laste koha ja laste püha

Anne Vetik mõtiskleb erinevate koerasaatuste üle.

Katmandu ärkab vara, mina seega samuti. Seitsmenda korruse rõdult näen, kuidas linnainimesed alustavad päeva, sätivad kodutemplite altarite ette andamid ja lõhnapulgad, viskavad lindudele terrassidelt riisiterasid. Naaber teeb tiiru oma vabajooksul, ahistava rihmata bernhardiiniga, kes kappab hoogsalt mööda talle liiga kitsast tänavat, tervitab nuudliputka kõrval elavat kodutut liigikaaslast, kappab edasi.

Tulin Katmandusse, sest mulle meeldivad koerad, seda teiste loomade seas, kes mulle meeldivad, ja mulle meeldivad suht-koht kõik loomad, peale osa inimeste. Nepali inimestele meeldivad koerad samuti, koertel on siin lausa oma festival nimega „Kukur Tihar“.