See on lünk, millele mitmed kultuuriinimesed on juba ammu tähelepanu pööranud. Heidy Purga on nüüd enda sõnul asjal sarvist haaranud. „Me plaanime hüpliku loomuga maksumaksjatele luua lahtirulluva metoodika, et loovisikud saaksid igal ajal arsti juurde minna, mitte oodata kalendris aega, kus maks neile töö sooritamise järel kehtib,“ selgitas Purga saates „Areeni podcast“. „Loovtöö lihtsalt on sellise iseloomuga, kus iga päev ei saa filmi teha või suuri kunstiprojekte luua.“

Õiglane tasu

Kultuuriministri hinnangul puudutab muudatus eelkõige seadusloomet ning riigieelarvet ei mõjuta. „Tegelikult peaks see tooma isegi riigikassasse maksutulu juurde,“ teatas Purga. Seda ennekõike eeldusel, et esiteks hakkab muudatuse tulemusel rohkem inimesi makse maksma ning teiseks pöörduvad sektorist lahkunud inimesed sagedamini endise töö juurde tagasi.

„Raske öelda, kas see kohe midagi muudab, aga ma loodan, et see leevendab olulisel määral valikute protsessi, kus inimene saaks tegeleda valdkonnaga, mis teda huvitab ja milles tema anded avalduvad,“ rääkis Purga.

Siiski on Purga sõnul omaette küsimus see, kas loovisikutele makstakse üldse õiglast tasu. Praegu me veel ühiskonnana kultuuriministri hinnangul nii kaugel pole, kuid vähemalt teel sinna.

Seaduse muutmine

Purga loodab muudatusega edasi minna juba järgmisel aastal ning kohtumised sotsiaalministeeriumiga sel teemal käivad.

Lisaks plaanitavale maksusüsteemi uuendamisele on juba praegu riigikogus eelnõu kultuurkapitali seaduse muutmiseks. Nimelt kavatseb riik olla eeskuju ning edaspidi kultuurkapitalist makstavate loometöötasude eest ise makse maksta. „See ei tähenda, et loovisikud vähem raha saaksid, aga maksud on riigi poolt makstud,“ selgitas Purga. Kate riigi jaoks tuleb hasartmängumaksu suurenemisest ja alkoholiaktsiisi tõusust, mis jõustuvad 2024. aasta jaanuaris.

Kuula lisaks Areeni podcast’ist:

1x
00:00