Põnev plaat, sest muusika kõlab äralibisevalt

Valner Valme näeb Out-Ori uuel plaadil muusiku võimet pidevalt muutuda.

Out-Or ehk Marko Sula on elektroonilist muusikat teinud 30 aastat ja lähenenud loomingule justkui piiranguteta, teisalt mingid asjaolud ju ikkagi määravad selle heli, mis tuleb. Millised sündid ja programmid on parasjagu kasutada, mis muusikavoolud mõjutavad. Out-Ori instrumentaalsed helirajad on kulgenud ambient’ist juke’ini ja toorest electro’st sõnadeta, pehme süntpopini, samas kui sõltuvalt hooajast võivad läbi astuda ka laus-techno või UK bass. Minu lemmik tema üheksast albumist on „Let Leve“ (2014), kus kohtuvad footwork, dubstep, broken beat, IDM ja mis iganes, aga mitte reljeefselt või ka konkreetsete allmärkustena, vaid pigem ähmaste peegeldustena sordiinialuses, sametises keskkonnas.

Enam-vähem kehtib see poolvarjatud pillerkaar ka „Spektrumi“ kohta, aga uus plaat ei tundu eriti kirju, võib-olla sellepärast, et võtab seda stiilivärki eriti vabalt. Tegemist on poststilistilise albumiga, mis mitte ei lihtsusta „kasutatud allikaid“, vaid sulatab need tundmatuseni voogavaks helivooluks, mis töötab tõhusalt tervikuna ja loob kokkuvõttes õdusa maailma, kus ulme tuuakse kosmosest sohvale ja fantastilisi visioone jutustatakse soojes, pastelseis toones.