Õllelobistid on Eestis olnud erakordselt edukad

Eesti alkoholitootjad on aastaid teinud lobitööd, et mõjutada seadusandlust endale kasulikul viisil. Staažikamad alkoholipoliitika kujundajad meenutavad, kuidas eriti edukad on Eestis olnud õllelobistid.

Neil õnnestus poliitikutele pähe panna mõte, et lahja alkoholi tarbimine on märksa ohutum kui viina, rummi või mõne teise kange joogi suhu valamine. Säärane paradigma suruti poliitikute peadesse juba 90ndatel.

Nii oli Eestis aastaid õlleaktsiis kolm korda madalam kui kangel alkoholil. 90ndate alguses oli Eesti õlletootjatel veelgi suurem pidu: kuni 1996. aasta juulini oli ka imporditud õlle aktsiisimäär Eestis toodetust kolm korda kõrgem. Teistele alkohoolsetele jookidele säärane erisus ei kehtinud.

Kokku 13 aastat tervise arengu instituudi juhi ja sotsiaalministeeriumi asekantslerina töötanud Maris Jesse sõnul näitavad uuringud üheselt: pole vahet, kas inimene joob viina või õlut. Mõlemas sisalduv etanool on täpselt sama ohtlik.

Jevgeni Ossinovski ministriks oleku ajal riigi alkoholipoliitika sinnapoole ka liikus, sest praeguseks on õlle ja kange alkoholi aktsiiside vahe tunduvalt väiksem – veidi alla pooleteistkordne.

Loe ka: Lobistide tinistatud poliitikud lasid põhja võitluse alkoholiga. Uus minister läheb uuele katsele