ARVUSTUS | „Napoleon“ näitab, et suurte veatute kangelaste aeg kinolinal hakkab ümber saama

Seeditavaks teeb Ridley Scotti „Napoleoni“ Joaquin Phoenixi antiheroiline karisma, leiab Johannes Lõhmus.

Kes on kursis Stanley Kubricku loominguga ja tema pikalt ette valmistatud ning viimaks rahapuudusel tegemata jäänud filmiga Napoleon Bonaparte’ist, sellel on kahtlemata kõrgendatud huvi ka Ridley Scotti „Napoleoni“ vastu. 1937. aastal Inglismaal sündinud Sir Ridley Scott on äärmiselt produktiivne filmitegija, kellel paistab olevat nõrkus lugude vastu, mis pakuvad võimalust rännata minevikku või tulevikku.

„Napoleon“ Joaquin Phoenixiga peaosas on Scotti 28. täispikk mängufilm, mis toob ta ringiga karjääri algusesse tagasi. Nüüd Prantsusmaal veinimõisa pidava Scotti debüütfilm oli erakordselt lõbus ja häbitu Napoleoni sõdade ajastu eluohtliku reaalsusega flirtiv „Duellandid“ (1977), kus tegi meeldejääva rolli noor Harvey Keitel ja mis võitis Cannes’i filmifestivalil parima debüüdi auhinna.