ARVUSTUS | Graafiline romaan türanlikust isast, kes on ühtaegu koomiline ja hirmus

Riad Sattoufi täiskasvanute pildiraamat „Tuleviku araablane“ on ideaalne formaat infost küllastunud ja väsinud nutiajule, kirjutab Katrin Pauts.

Graafiline romaan on Eestis võrdlemisi uudne ja vist veel kohanemist nõudev žanr, kuigi midagi on meil nüüd tehtud ka. Näiteks Joonas Sildre teosed Konrad Mägist ja Arvo Pärdist või pildikeeles uusversioon Andrus Kivirähi „Rehepapist“. Koomiksiraamatud vedelevad lettidel juba aastakümneid, aga graafiline romaan pole päris see. Vahe on neil laias laastus umbes sama mis mängufilmil ja teleseriaalil – üks räägib tervikliku loo, teine on osa mingisugusest seeriast.

Puutusin graafilise romaaniga esimest korda kokku Praha raamatupoodides, kui tahtsin koju kaasa osta mõnd meenet, aga tšehhi keelest suurt aru ma ei saanud. Graafiline romaan rahvuslikust suurkujust või mingist ajalooperioodist on ideaalne viis oma rahva ja kultuuriga laia maailma jõuda, sest lõpuks köidab seal rohkem ju pilt. Kui lugu piltides hästi voogab, pole sõnu tingimata tarviski. Graafilised romaanid sobivad turistidele ja peaksid olema ka üsna lobedalt tõlgitavad. Mis siin salata – täiskasvanute pildiraamat on ideaalne formaat infost küllastunud ja väsinud nutiajule, mis ei suuda tekstimassiivides järge pidada.