Suur varandusejaht Eesti vetes: meresügavusest tõsteti üles tonnides hinnalisi metalle
(52)Sõdade vahel tõsteti meresügavusest üles tonnides hinnalisi metalle ja Peeter I ratsamonument. Aga otsiti ka salapärast kullalasti.
Suveks 1915 olid Saksa keisririigi väed tunginud Lõuna-Lätisse ja ähvardasid juba Riia linna. Algas linna tööstusettevõtete, aga ka kultuuri- ja muude väärtuste palavikuline evakueerimine Venemaale nii maad mööda kui ka meritsi. Augusti keskel asus Riia sadamast Peterburi poole teele aurik „Serbino“. Laeval oli eriti väärtuslik last, sealhulgas linna ehtinud Peeter Suure ratsamonument, mille evakueerimist oli nõudnud Venemaa keiser Nikolai II isiklikult. Kui monument 1911. aastal pidulikult avati, oli just tema eemaldanud katte mälestussambalt.
„Serbinol“ oli käsk liikuda piki Eesti rannikut, läbida Muhu väin ja jõuda välja Vormsi saare juurde. Eeldati, et siin saab ta saatjaks sõjalaeva, mille kaitse all jätkatakse teekonda. Paraku saatelaeva näha ei olnud ja kapten, jäädes kaldalt juhiseid ootama, andis käsu ankrusse heita. „Serbino“ passis tulutult kogu päeva. 16. augusti öösel märkas aurikut aga Saksa allveelaev U9, mis saatis „Serbino“ poole teele torpeedo ja see tabas.
