Angerjadraama taustal podiseb suur vaidlus

Ühekordse juhtumi taustal käib nii riigi tasemel kui ka kalateadlaste vahel teadusajakirjades vaidlus, kui otstarbekas Eesti ühe ohustatuima loomaliigi angerja ümberasustamise tegevus üldse on.

Võrtsjärve asustamise järel hukkunud angerjate juhtumi kokkuvõtteks paistab olevat, et tegu oli käpardliku tegutsemise tagajärjega. Praeguseks on teada, et enamik angerjatest siiski toibus.

„See ei ole angerja looduskaitse, see on angerja kasvatamine,“ pahandab Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Mehis Rohtla. Koos kolleegidega on ta avaldanud teadusartikli, kus avaldab tõsiseid kahtlusi Eestis juba aastakümneid toimuva noorte angerjate Võrtsjärve asustamise suhtes.