See „kummaliste kujunditega abrakadabra“ on üks meie teatri parimaid asju

Valle-Sten Maiste vaatas Titanicu-lembeste eestlaste ja Žižeki-Laibachi poolest kuulsate sloveenlaste koostöölavastust „Fun Fact“.

Juhan Ulfsaki, Eero Epneri ja Mart Kangro ühendust (UEK) võib pidada meie etenduskunstide, s.t draamat, heli ja liikumist, performance’it jm hübriidselt segava teatri supergrupiks. Kauaaegse kõrge lennuga tüüpide kooslusest sai kiirelt puhta kunsti austajate eriline imetlusobjekt. Edukad oldi rahvusvaheliseltki ning nii kohtuti sloveenide Katarina Stegnari ja Primož Bezjakiga, kellega koos tuldi äsja vaataja ette lavastusega „Fun Fact“.

UEKi vastuvõtt on olnud siiski vastuoluderohke. Nende esiklavastus „Workshop“ (2018) teatri aastaauhindade suure žürii tähelepanu ei pälvinud, mis tekitas paksu verd. Kogesin, et „Fun Fact“ vaid suurendas „Workshopi“ vastaste võõristust. Ka üks meie erudeeritumaid multikriitikuid poetas peale etendust, et „ära nüüd ütle, et see kummaliste kujunditega abrakadabra on üks meie teatri parimaid asju“.