Vanarataste fänn Mats Õun: esimese ratta sain laenuks, pärast läks rataste soetamine kiiresti „käest ära“

Ka ise vana jalgrattaga ringi vurav Peeter Kormašov käis ala entusiasti Mats Õuna jalgrattanäitusel.

Mõned aastad tagasi jalutas mu onu Orest Kormašov minu sünnipäeval uksest sisse ühe ülivinge vanaaegse jalgrattaga. See oli täielik üllatus, sest ma polnud millegagi viidanud, et tahaksin hakata ratturiks, iseäranis veel pealinna hullumeelses liikluses. Peagi sai minust siiski andunud pedaalija, kuigi rataste kogumiseni pole ma jõudnud.

Küll aga nakatas Orest aastate eest vanarataste kollektsioneerimise pisikuga oma sõbra, fotograafi ja kunstniku Mats Õuna. „Sellest haigusest ei saagi enam lahti,“ ütleb ta. Kogumiskirg viis Õuna selleni, et eelmise aasta septembri lõpus avas ta Tallinna vanalinnas Dominiiklaste kloostris 1246 – ühes Eesti vanimas säilinud hoones – vanade jalgrataste näituse.