IDAVEOD | Putini sõjamasinat toidab kraam Tallinna ja Maardu tehasetööliste näppude vahelt
(248)Eesti toodangut Venemaale eksportivad Harjumaa tehased valmistavad muu hulgas sõjamasinatele ja relvadele sobilikke vidinaid. Nende äripartnerid Venemaal kelgivad avalikult sidemetega sõjatööstuses.
Venemaa tankitehas Uralvagonzavod on Venemaa ainus tankitootja. 2022. aasta märtsis tabas Venemaa sõjavõimekust tohutu kriis, sest tehasel ei olnud kõiki vajalikke juppe sõjamasinate ehitamiseks. Miks? Sest venelastel said otsa kuullaagrid.
Nüüdseks on Venemaa kriisi lahendanud ning tankitehas töötab kahes vahetuses ööpäev ringi.
Juhtunu näitab, kuidas pealtnäha süütu tsiviilkaup võib määrata, kas Venemaa presidendi Vladimir Putini sõjamasin veereb või mitte. Seda mõistes on Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi pannud sanktsioonide toimimise analüüsimiseks kokku töörühma nimega Yermak-McFaul International Expert Group, mis koosneb rahvusvahelistest spetsialistidest, teadlastest ja analüütikutest. Nagu nimi ütleb, juhivad kõrgetasemelist töörühma Zelenskõi kantselei ülem Andri Jermak ning USA endine diplomaat Venemaal Michael McFaul.
Töörühm avaldas mullu suvel põhjaliku uuringu koos nimekirjaga kaupadest, mis on Venemaa sõjatööstusele hädavajalikud. Selliseid kaupu nimetatakse kaheotstarbeliseteks (dual use): neid vajab nii tsiviil- kui sõjatööstus.
Töörühma avaldatud kaupade nimekirjas on näiteks täpselt sellised kuullaagrid, mida on Venemaa tollideklaratsioonide järgi umbes kümne miljoni euro väärtuses Venemaale vedanud Maardus Muuga sadama lähistel tegutsev laagrite tootja Baltic Bearing Factory OÜ.
„Liigitasime need tooted meie arusaamade järgi, arvestades sellega, mida on lahinguväljalt leitud,“ selgitab töörühma liige Kiievi majandusülikoolist Olena Bilousova. „Laagreid kasutatakse palju tsiviilotstarbel, kuid need on väga tähtsad ka Venemaa sõjaväele.“
Maardus tegutsev laagrite tootja Baltic Bearing Factory OÜ on tollideklaratsioonide järgi Venemaale vedanud umbes kümne miljoni euro väärtuses kuullaagreid.
Eesti laagritehase omanikud on Eesti elamisloaga välismaalased: Hiina kodanik Zhisheng Li ja Venemaa kodanik Elena Rodionova.
Baltic Bearing Factory 38 usina töötaja valmistatud kauba võtab deklaratsioonide järgi Venemaal vastu ettevõte nimega Saturn SP, mis on logistikaäri ja seega ise edasimüügiga ei tegele.
Kuid Rodionova ja Li omavad Venemaal kuullaagrite müügiga tegelevat ettevõtete gruppi SZPK, mille veebilehel välja toodud partnerid on pea eranditult seotud Venemaa riigiaparaadi ja oligarhidega: riigiettevõte Transeft, oligarh Ališer Usmanoviga seotud Metalloinvest, Oleg Deripaskaga seotud alumiiniumigigant Rusal ja Andrei Melnitšenkoga seotud väetiseärid.
Eriti huvipakkuv partner on Kamaz, milles omab osalust niisamuti Rostec, mis otseselt varustabki Venemaa sõda Ukrainas. Kurikuulsad Z-tähed on maalitud Kamazi tarnitud soomustatud masinatele. Kamaziga äritsemine on otseste sõjatööstuse sidemete tõttu keelatud nii Euroopa Liidus, Suurbritannias, Šveitsis kui USAs. Ärisuhet SZPK ja Kamaziga kinnitab ka Baltic Bearing Factory veebileht.
Ekspressi andmetel 2023. aasta märtsikuus Baltic Bearing Factory kaubavood Venemaale lõppesid. Kuid siis hakkas tuure koguma äri kasahhidega.
Paar kuud pärast sõja algust, 2022. aasta mais, on Kasahstanis püsti pandud uus grupiettevõte SZPK, mille nimi kattub samade omanike Venemaa ärigrupiga. Sellega on Eesti tehas äri ajanud vähemalt 2023. aasta oktoobrini. Nüüdseks on müüdud Kesk-Aasiasse niisamuti umbkaudu 10 miljoni euro väärtuses kaupa.
Baltic Bearing Factory üldmeililt saabus Ekspressi küsimustele anonüümne vastus, milles ettevõte väitis, et jälgib kõikvõimalikke reegleid ja seadusi. „Järeldused meie toodete mitte eesmärgipärase kasutamise kohta ning väited koostöö kohta Venemaa oligarhidega on spekulatiivsed ja alusetud,“ teatas keegi ettevõtte esindajatest.
Kaup Venemaa „raketitehnikasse“
Tallinna elektroonikatehas Estel on müünud Ukraina täiemahulise sõja ajal Venemaale tonnide viisi elektroonikamooduleid ja konvertereid koguväärtusega umbes 8,6 miljonit eurot.
Selliste toodete ehitamise ja turundamisega on Tallinnas Lasnamäel ametis suisa 86 töötajat, seega on tegu piirkonnas märkimisväärse tööandjaga.
Ülalviidatud rahvusvaheliste ekspertide töörühma uuringu järgi on suur hulk Esteli Venemaale tarnitud tooted sobilikud ka Venemaa sõjatööstusele.
Esteli ärisidemed Venemaa riigiaparaadiga on avalikud. Ettevõtte veebilehel esitatud kliendiportfellis näidatakse, kuidas tehase toodangut on kasutatud Venemaa riiklikult olulistes projektides: aatomienergia instituudi uurimiskeskuses, Venemaa elektritootmises, maardlates, lennunduses ning masinaehituses. Neid valdkondi kontrollivad Venemaal paljuski riigiettevõtted, millised on ka Esteli veebilehel partneritena välja toodud.
Sõja ajal on Esteli tehasest väljunud tooted liikunud lõviosas Venemaa firmale JSC LZM (Ljuberetski zavod Montažavtomatika). Venemaa riigihankelepingute kohaselt on see tehas toimetanud elektroonikakomponente arvukatele sealsetele riigifirmadele.
Kuid mitte ainult. Silma torkab tehase välja antud kaubakataloog, millel ilutseb uhkelt ka Venemaa sõjatehnika: Esteli partner on otse välja öelnud, et teenindab Venemaa sõjatööstust.
„Tehas toodab spetsiaalset tehnikat tsiviil- ja sõjalennukite maapealseks hoolduseks,“ on kirjas tootekataloogis peatükis, mis kannab pealkirja „lennu- ja raketitehnika“.
Estel on pika ajalooga ettevõte. Firma asutati 1870. aastal. Ettevõtte tausta varjab tänapäeval saladuseloor. Firma osakud on peidetud kurikuulsasse Austria päritolu Raiffeiseni panka, mis tegutseb siiani Venemaal ja abistab Venemaa rikkureid Euroopas.
Eesti äriregistri andmetel on Esteli „lõplikuks kasusaajaks“ märgitud keegi Jacqueline Nabih Šveitsist, kelle sotsiaalmeedia kohaselt on tegu varahalduriga. Läbi aastate on ettevõte „lõplike kasusaajatena“ näidanud varahaldureid Šveitsis, kelle ülesanne ongi varjata rikkurite varade tegelikku päritolu.
Mis veelgi veidram – üks väidetavatest Esteli omanikest tõendas ise Eesti kohtus veel hiljaaegu, et ta ei olegi Esteli omanik ja käskis rahandusministeeriumil sellise info äriregistrist eemaldada. 18. jaanuaril Tallinna halduskohus tema taotluse ka rahuldas ning mõistis riigilt tema kasuks välja 3000 eurot. Riik peab tema taotluse uuesti üle vaatama.
Eesti seadused ütlevad, et ettevõte peab rahapesuohu vältimiseks andma aru firma tõelistest omanikest.
„Tegeliku kasusaaja kuvamise eesmärk on siiski välja tuua olulised huvitatud isikud ning varjates varahalduse või nn esindaja taha ei ole eesmärk täidetud,“ kostis MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juht Taavi Saat. „Ma ei ole täna lõpuni kindel, et äriregister ise väga sisukaid kontrolle teeks.“
Esteli üldkontaktilt saabus Ekspressi küsimuste peale anonüümne e-kiri, milles keegi Estelist väidab, et alates oktoobrist 2023 pole Venemaale kaupa enam tarnitud. Küsimustele ettevõtte tegelike omanike ja võimalike sõjatööstuse sidemete kohta vastust ei tulnud.
Äri Putini kampaaniabossiga
Läbi aastate on Venemaa kohalikud propagandakanalid avaldanud Maardus asuvast Tallinna Masinatehasest arvukaid reportaaže ja tekste, sest tegu on sümbolväärtusliku nõukaaja pärandiga: Venemaa naftatööstust on see tehas teenindanud juba 1960. aastatest, ettevõtte ajalugu ulatub suisa 1860ndatesse.
Äriregistri andmetel ärimees Vadim Martõnovile kuuluv 25 töötajaga tehas müüs sõja algusest kuni 2023. aasta aprillini idapiiri taha umbes viie miljoni euro väärtuses tööstuslikke jahutusseadmeid, pumpasid, torusid ja nende kinnitusi, mis on mõeldud Venemaa nafta- ja keemiatööstusele. Kolme miljoni euro eest on tehas kaupa viinud oma Venemaa filiaalile TMZRU.
Ülejäänud osas on masinatehas tööstuslikke jahutusseadmeid tarninud Venemaa väetisetootjale NAK Azot, mis omakorda kuulub Euroopa Liidus sanktsioonide alla pandud Eurochemile, mille omanik on oligarh Andrei Melnitšenko. Melnitšenko oli 37 oligarhi hulgas, kes kohtusid Putiniga Ukrainasse tungimise päeval, 24. veebruaril 2022 Kremlis. Venemaa tollideklaratsioonide järgi tarnis masinatehas NAK Azotile umbes 600 000 euro väärtuses jahutusseadmeid 2023. aasta aprillis.
Teine masinatehase partner on sarnase nimega keemiatööstus KAO Azot, mis kuulub Venemaa miljardärile Roman Trotsenkole, kes on sanktsioonide all Ukrainas.
Märtsist 2022 kuni märtsini 2023 tarnis Masinatehas kaupa teisele väetisetööstuse firmale Apatit, mis kuulub omakorda Venemaa suurfirmale PhosAgro. PhosAgro on sanktsioonide all Poolas ja Ukrainas, sest on seotud oligarh Andrei Gurjevi ja tema perega. Gurjev sai oma osaluse PhosAgros tänu Vladimir Putini režiimile, kui riigivõim võttis firma üle ebasoosingu tõttu pagulusse sunnitud eksoligarhilt Mihhail Hodorkovskilt.
2022 märtsist 2023 märtsini tarnis Masinatehas kaupa väetisetööstuse firmale Apatit, mis kuulub Venemaa suurfirmale PhosAgro. PhosAgro on seotud oligarh Andrei Gurjevi ja tema perega.
PhosAgros on ajalooliselt omanud pisikest osalust ka Vladimir Litvinenko, kes on täitsa Putini siseringi mees. Ta on olnud näiteks tema valimiskampaania juht. Litvinenko on sanktsioonide all USAs ja Ukrainas, kuid mitte Euroopa Liidus. Sõja hakul, mais 2022, vormistas Litvinenko oma PhosAgro osaluse naise nimele.
Kuigi Venemaa režiimi-sõbralik oligarh Gurjev ise on Euroopa Liidus sanktsioonide all, pole seda tema rikkuse allikas PhosAgro. Gurjev taandus sanktsioonide hirmus niisamuti PhosAgro juhtkonnast nagu Litvinenko. Nõnda kinnitas Eesti välisministeerium Ekspressile, et seetõttu sanktsioonid Venemaa ettevõtet ei mõjuta ja kõik on sisuliselt jokk.
„Sanktsiooni nimekirja lisatud Gurjev on lahkunud PhosAgro tegevjuhi kohalt ja direktorite nõukogust ehk nõustume siinkohal välisministeeriumi seisukohaga,“ ütleb ka rahapesu andmebüroo pressiesindaja Õnne Mets.
Zelenskõi asutatud töörühma uuringus avaldatud nimekirjas on Tallinna masinatehase poolt Apatitile tarnitud võllipumbad ja KAO Azotile tarnitud elektrimootorid. Tegu on paari üksiku veoga.
„Meie tooted ei ole kuidagi seotud sõjatööstusega. Meie ettevõttel on selles osas kindlad põhimõtted,“ kostis Tallinna Masinatehase turundusspetsialist Lilija Nazarova.
„Meie ettevõte toetab täielikult Ukraina õigust suveräänsusele ja puutumatusele ning mõistab hukka Venemaa sõjalise tegevuse. Meile kõigile on vastuvõetamatu Venemaa agressioon Ukrainas,“ rõhutas masinatehase esindaja.
Kevadel 2023 masinatehase äri Venemaaga lõppes. 2022. aasta suvel on asutatud Kasahstanis ettevõte TMZKZ, mille nimelühend viitab Tallinna Masinatehase Kasahstani filiaalile. 2023. aasta septembris liikus sinna masinatehase toodangut ligemale viie miljoni euro väärtuses.
„Kuna Venemaa turg agressiooni tõttu sulgus, pidime otsima uusi kliente ja turge, et saaksime oma tegevust jätkata. Kaup on tarnitud Kesk-Aasia klientidele,“ teatas Nazarova.
Nii Baltic Bearing Factory, Estel kui ka Tallinna Masinatehas on Ukraina sõja ajal kümne enim Venemaale kaupa eksportinud Eesti tootja hulgas.
Selle edetabeli avaldame Eesti Ekspressis peagi.
