Kas inimõigused kaaluvad äri üles? Välisministeerium palus saudidele erikohtlemist

Eestlased teevad üha aktiivsemalt äridiplomaatiat Saudi Araabiaga, kus riigikord on demokraatiast kaugel. „Kui ettevõtjad peaksid hakkama omatahtsi vältima selliseid ärikontakte, siis kardan, et majanduslikult me ei jõua mitte kuhugi,“ ütleb Kersti Kaljulaid.

President Kersti Kaljulaidi esimene välisvisiit pärast ametiaja lõppu viis ta Saudi Araabia pealinna Ar-riyāḑi. „Minu visiidi fookuses on äridiplomaatia, Eesti ettevõtete huvi Pärsia lahe piirkonna riikide vastu on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud,“ ütles president 2021. aasta oktoobris.

Tööreisi põhjus oli Future Investment Initiative’i nimeline foorum, kus Kaljulaid oli peakõneleja. „See oli konverentsikutse ja makstud kõnelemine,“ ei tee president Ekspressiga rääkides saladust. „Teenuste eksport.“ Eelmisel aastal käis president veel korra Saudi Araabias samamoodi kõnelemas.

Presidendi veebilehel seisab suurelt Kaljulaidi tsitaat ametisse astumise kõnest: „Ma ei ole kunagi vait, kui kõne all on meie julgeolek, ohus on meie vabadused või tehakse liiga nõrgematele.“

Saudi Araabia ei ole vaba ega demokraatlik. Kuninglik Saudi perekond annab riigile isegi nime. Inimõigustega, eriti naiste olukorraga, ei ole riigis head lood. Saudi Araabia on Rahapesu Andmebüroo suurima terrorismi rahastamise riskiga riikide nimistus – niisamuti nagu naaber ja rivaal Araabia Ühendemiraadid.