IDAVEOD | Nurjatu moraalikahvel: Eesti riik aitab Venemaa asemel otsida uut äri Kasahstanist

Äri Venemaaga on pärast Ukraina sõja algust lihtne moraalselt hukka mõista. Selle lõpetamine on reaalsuses hulga keerulisem. „Tahe Venemaa majandust lõhkuda tähendaks, et ollakse globaalselt valmis ka ise haiget saama,“ arutleb ajakirjanik Martin Laine „Idavedude“ sarja kokku võtvas podcast’is.

Ekspressi „Idavedude“ artiklisari võttis uurimise keskmesse Eesti ja Venemaa vahelise kaubanduse, millega tegeletakse pärast 2022. aasta kevadel alanud Venemaa agressiooni ja täiemahulist sõda Ukraina vastu. Seni on suurema tähelepanuta jäänud logistika- ja transpordisektor. Artiklisarja põhiautor Martin Laine selgitab nüüd Eesti Ekspressi podcast’is ka seda suunda.

„Kaup, mis Eesti ettevõtete kaudu liigub, on sadu miljoneid eurosid väärt,“ ütleb Laine. Ta toob näiteks Sillamäe sadama ühe operaatorfirmadest, SilSteve.

Kuigi Ukraina sõda pole Venemaaga äri tegemist lõpetanud, on see kahtlemata valdkonnale pitseri vajutanud. Seetõttu otsitakse aktiivselt idast uusi kaubateid. Neid ärisuundi aitab sisse seada ka Eesti riik.

2023. aasta sügisel külastasid Eesti ettevõtted (sh eelmainitud SilSteve ja Eesti riigifirma Eesti Raudtee) Kasahstanis logistikakonverentsi, millest võtsid osa Kesk-Aasia riikide ja Hiina kõrval ka Valgevene ja Venemaa ettevõtjad. Reisi sinna korraldas EASi ja Kredexi ühendasutus.

„Ei osalenud mitte lihtsalt Venemaa ettevõtjad, vaid oligarhid ja suurtöösturid. Konverentsi toimumise järel rääkisid Venemaa ettevõtjad, et sõlmiti uusi koostöid Baltikumi ettevõtetega,“ räägib Laine. Konverentsil osales ka Läti ja Leedu ettevõtteid.

„Spordivõistluste puhul arutame, et kui osalevad vene või valgevene sportlased, siis ärme meie osaleme. Aga logistikakonverentsil Vene ja Valgevene ettevõtjatega koostööd arutada on sobilik?“ küsib Laine.

Just viimasel paaril aastal on Kesk-Aasia muutunud meie uueks kaubapartneriks. Uurimistöö käigus jäi Lainele selles valdkonnas silma üks Eesti ettevõte, kes on vahendanud Kesk-Aasiasse sadade miljonite eurode eest luksusautosid. „Justnimelt autosid, mis on Venemaal sanktsioneeritud. Selline vahendus ongi firma põhitegevus olnud aastaid ja partnereid vaadates ei ole otseselt näha, et autod võiksid jõuda Venemaale,“ lisab Laine.

Kuid Kesk-Aasia kaubandusega seotud probleem on keeruline. Sageli on raske konkreetse kauba puhul näppu peale panna, kas kaup jõudis sihtriiki kohale või mitte. Üldine statistika viitab aga, et osa kaubast laaditakse maha poolel teel ehk Venemaal.

„Kui meil on siiras tahe Venemaa kaubandust pidurdada, peame Kesk-Aasia teemat arutama,“ arvab Laine. „Käed rüpes seista ja pealt vaadata oleks imelik.“

Eesti kui Lääne ettevõtete värav Venemaale

Ühe osa Eesti ja Venemaa vahelisest kaubandusest moodustavad ettevõtted, mis liigutavad läbi Eesti kaupa, mille saadavad Venemaale Lääne firmad. Üks Muuga sadamas tegutsev transpordifirma on mullu vahendanud Venemaale kaupa 290 miljoni dollari eest, nende kliendid on Unilever, Nestle jt suurettevõtted.

„Kui Baltikumis otsustaksime äri keelata (see võiks olla üks lahendusviise, kui Eesti üksi sanktsioneerida ei julge), mõjutaksime sellega ka Lääne-Euroopa majandust. Me ei saa seda otsust justkui isepäiselt ja üksi teha,“ märgib Laine. Eesti sõltuvust Euroopa Liidu otsustest ei saa alahinnata, rõhutab ta.

„See on globaalne puudujääk tahtes Venemaa äri tegelikult takistada. Näiteks ostab Silmeti tehas oma toormaterjali Vene riigiettevõttelt, kuid Silmeti omanik on Kanada ettevõte. Neid, kes Venemaa turust sõltuvad või sellega kokku puutuvad, on palju. Tahe Venemaa majandust lõhkuda tähendaks, et ollakse valmis ka ise haiget saama.“