Appi tõttab coach! Aina rohkematest Eesti loomeinimestest saavad elutreenerid
(104)Muusik Sandra Vabarna, kirjanik Eia Uus, fotograaf Krõõt Tarkmeel, luuletaja Märt Sepper ja paljud teised loomingulise kutsega inimesed on võtnud ette coach’iameti. Trendi vaatleb ja elutreeneritega räägib Anne Vetik.
Karjäär on jäänud toppama või lausa vihkad oma tööd? Pikaaegset kaaslast vaadates läheb süda veidi pahaks? Seal ajusopis, kus kunagi pesitses loomingulisus, valitsevad tühjus ja äng? Hommikuti ärgates ei viitsi voodist välja roomata? Pole hullu, siinkohal tõttab appi coach.
Hilise staadiumi kapitalismis, kus keskastmejuhid vaevlevad kõikvõimalike neurooside käes ning ainus ühiskonna poolt vastuvõetav arengusuund on otsemaid edasi, kaugemale ja kõrgemale, on coach’ide tööpõld lai ja mitmekülgne – mitte, et nad kõik lähtuks kapitalistliku korra pidurdamatu progressi dogmadest. Ning koos sotsiaalmeedia kõigeüleseks meediaks muutumisega saavad nad potentsiaalsele klientuurile lihtsamini ligi: puistates sinu Insta-stooride vahele küsimusi, ettepanekuid ja suuniseid, pakkudes tasuta nõuandeid Youtube’i videotes ja uputades sind pikkadesse voolavatesse tekstidesse virtuaalses põrgus nimega LinkedIn. Omakorda on sotsmeedias enda elu võrdlemine teiste inimeste elu kulgemisega üha laienevas vaimse tervise kriisis üks peamisi põhjuseid, miks on järjest suuremal hulgal inimestel meelerahu häiritud. Ring on täiuslik.
Coach’imise tõmme ei ulatu mitte vaid ärirahvani. Selle lummusesse on sattunud ka mitmed loovsektori töötajad. Instagrami sirvides märkan, et coach’iks on hakanud näiteks tuntud pulma- ja moefotograaf Sandra Palm, kelle uueks ametiks on nüüd enigmaatilise kõlaga Somatic Self-Leadership Coach. Kõlab pehmelt öeldes „huvitavalt“, kuid võimalik, et asi on minu kroonilises küünilisuses ja vajaksin ise üht korralikku somaatilis-holistilist restarti.
