„Ta ei taha uskuda, et see on rahapesu.“ Pere tegi netikelme nuumanud vanaema peatamiseks meeleheitlikke pingutusi
(129)Kui pere 70ndates Tiinale nutitelefoni kinkis, oli neil lootus, et vanaema saab osa laste ja lapselaste elust sotsiaalmeedias. Nüüd on kohus mõistnud ühele lapselapsele vanaema eestkoste. Muidu kooriksid petised tema tagant viimasegi sendi.
Ühes Eesti väikelinnas elava Tiina lugu näitab ilmekalt, kuidas armupettuste ohvrid ei anna endale kohati lõpuni välja aru, et neid on ära kasutatud. Küll aga on siin lähedastele mitu õppetundi, kuidas asja õigel ajal ära tunda.
Esialgu näis, et nutimaailm vanaemale täiesti sobib. Tollal olid mitmed tema lähedased inimesed lühikese ajavahemiku sees ära surnud, lisaks oli ta töölt pensionile saadetud. Üksildustunne tuli peale.
Äkki tuli Tiinasse aga elurõõm tagasi. Lapselaps Mari meenutab, et kõige enam jäi silma, et vanaema muudkui koristas, kuna iga hetk pidi keegi külla tulema.
„Mõtlesime ise ka, et ei tea, kes see siis on. Üldse ei klikkinud ära,“ meenutab Mari. Ühel hetkel mainis vanaema ka kedagi Peetrit. No mine sa kõiki vanainimese vanu tuttavaid tea, mõtlesid sugulased.
Tagantjärgi mõeldes paistis silma seegi, et vanaema istus suguvõsa üritustel kogu aeg telefonis. Tema käitumisse oli tekkinud teatud salapära.
Ühel hetkel palus ta Mari käest arvutiga abi.
