Helado Negro musitseerib ainulaadse süntesaatoriga, mis näeb välja nagu iidse kosmoselaeva juhtimispult

Lauri Tikerpe leiab, et Helado Negro uue albumi motiiviks on omamoodi rahuleidmine.

Kas te teate mõnda artisti, kes oleks teinud loo kitarrivõimendi juhtmetehnikust? Ma ka mitte. Vähemalt mitte enne, kui ma kuulsin Helado Negro uuest albumist. Avalugu, „LFO (Lupe Finds Oliveros)“ on tribüüt Fenderi lampvõimu tehnikule Lupe Lopesele ja kuulsale elektroonika heliloojale Pauline Oliverosele. Lopes on nimelt Fenderi kitarrivõimude legendaarse reverb’i ehk kajaefekti üks autoritest. Ja kaja Roberto Carlos Langele (ehk Helado Negrole) meeldib. Albumit saatvas lühifilmis „Stories of PHASOR“ ütleb Lange ise, et „PHASOR“ on üheksa laulu mägedest, taevast, vedamisest, kajast, murest ja armastamisest. Salvestatud Põhja-Carolina maalilise ja maagilise looduse keskel, kuhu Roberto põgenes Brooklyni sagivast sipelgapesast.

Mingi omamoodi rahuleidmine on kindlasti „PHASORi“ motiiviks. Pehmed džässihõngulised gruuvid, õrnad kitarriakordid ning unistavad inglis- ning hispaaniakeelsed vokaalid, mis kõlavad tihti nagu unenäoline sisemonoloog. „I Just Wanna Wake Up With You“ on näiteks hümn lihtsale kodusele elule. Kui sind ei kisu kogu aeg uusi kohti avastama, vaid sa oled kordki rahul sellega, mis sul juba on.