„Uku puhul pole üldse kindel, et ta teab, et on koer.“ Kunstnik Hanna Samosoni näitus sai teoks tänu truule kutsule

„Uku on nagu piletikontrolör või ööklubi bouncer – keegi, kes ilmub ja viskab mu välja, sest mul pole kunagi pileteid nendesse kohtadesse, kuhu sattumist ma ei mäleta,“ räägib kunstnik Hanna Samoson Peeter Kormašovile.

Mõni kuu tagasi olin saanud valvata sõprade vahva kutsa ja vaatasin, kuidas ta mööda Kristiine koerteväljakut liigikaaslasi taga ajab. Üritades nendega paarituda. Võhikust koerajalutajana arutasin kahe kogenuma loomaomanikuga, kas selline asi on väljaspool jooksuaega normaalne.

Nemad kinnitasid, et on küll ja pigem tähendab selline hüppamine soovi domineerida. Üks koeraomanikest oli kunstnik Hanna Samoson, kelle hurdakutsu Uku küll enamasti aia ääres nuuskis, kui teised mööda platsi ringi tuiskasid, mürasid ja muid koerteasju ajasid.