Aapo Ilves: Kreutzwaldi-hõnguste kaasaegsete muinasjuttude huumor ja puändid on ladusad, lugedes on muhe

Aapo Ilves ühineb Karl Martin Sinijärve soovitusega asetada Juhan Voolaiu „Eesti tänapäevased muinasjutud“ riiulis Kreutzwaldi ennemuistsete lugude kõrvale.

Ma olen seda muinasjuttude asja uurinud ja tundub, et vanim süsteem oli lihtsalt assotsiatiivne ajaviit. Istud keset tundrat, vaatad ringi ja ajad plära, miksid varem nähtut ja kuuldut ümbritseva olmega. Loogikat ei kasutata, triksteril pole seda vaja, ometi on kõik sidus. Lugemissoovituseks näiteks „Unesnõiduja“ ning „Maputše, kes ronis vulkaanile“, lisaks vaata „Ussinuumaja“ filmi ja seejärel kohe filmi sellest, kuidas tehti „Ussinuumaja“ filmi. Muinasjutt on meetod ja see meetod on vaba.

Tundub, et alltekst, moraal ja tähendus tekkisid folkloorsele muinasjutule alles kirjanduse leiutamisega ja on küllaltki meelevaldsed, aga konteksti uurides ikkagi üsna tõesed.