EKSPRESSI PODCAST | Eesti tegi taas ajalugu: meie riigijuhist sai tagaotsitu

Meie peaminister Kaja Kallas on teadaolevalt esimene riigijuht, kelle Vene Föderatsioon on kuulutanud tagaotsitavaks.

Koos Kallasega lisati tagaotsitavate nimekirja ka riigisekretär Taimar Peterkop. Eestlasi on venelaste nimekirjas kokku alla 30. Mille alusel kuulutatakse inimesi tagaotsitavaks? Keda otsib taga Eesti?

Sellest kõigest räägib Ekspressi podcast’is keskkriminaalpolitsei juht Oskar Gross.

Kui mõni Eesti kodanik kuulutatakse mõnes riigis tagaotsitavaks, saavad Eesti jõustruktuurid sellest oma kanalite kaudu teada. Seekord luges ka Eesti politsei uudist Kallase tagaotsimisest ajakirjanduse vahel.

„See, millise paragrahvi alusel Kaja Kallas tagaotsitavaks kuulutati, ei omagi niivõrd tähtsust,“ märgib Gross, „Venemaad ei saa samadel põhimõtetel õigusriigiks pidada.“ Kuid omad piirangud Kallasele see seab: Venemaale sõbralikud riigid võivad Kallase tõesti vahistada.

Politsei kodulehel on 2024. aasta veebruaris üle 200 tagaotsitava, neist üle poole on lisandunud viimasel kolmel aastal. Sinna satuvad enamasti inimesed, kes on kahtlustatavad mõnes rangemas kuriteos ja hoiduvad uurimisest.

Tagaotsimisorder ei anna aga veel alust inimest esimesel võimalusel vahistada. Selleni peab viima kohtumenetlus. „Tagaotsimine ei ole häbipost,“ märgib Oskar Gross, „see staatus ei tähenda süüdimõistmist.“