Kuhu kadus raha? Vähekindlustatud lapsed said Keila linnalt toetust. Vanemad ei näinud sellest sentigi

Juba aastaid maksab riik omavalitsustele miljoneid eurosid, et huviharidust ja sporti toetada. Vähekindlustatud lastele nimeliselt mõeldud toetusest ei teadnud mõned vanemad aga mitte midagi. Kuhu see raha siis läks?

false

Anneli on viie lapse ema. Kaks tema poega mängisid pikki aastaid Keila korvpallikoolis. Laste trennid pole mingi odav lõbu, see pole kellelegi mingi saladus – varustus, laagrid, reisid.

„Korduvalt on olnud nii, et olen korvpallikoolilt küsinud, et ma tõesti ei jaksa mingi Läti-Leedu reisi ja mõlema poja eest korraga maksta. Et kas jääb üks minemata või saaks äkki kuidagi mitmes osas maksta,“ ütleb Anneli.

Oleks siis nii, et riik või omavalitsus toetaks kuidagi rahaliselt noori sportlasi…

Aga selgub, et toetabki. Ja on Anneli kossupoisse toetanud kokku tuhandete eurodega juba aastaid.

Ainult et Anneli ei teadnud sellest midagi ega ole seda raha kunagi näinud. Ega selle eest ka midagi saanud.

Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Keila Korvpallikooli kaebust Eesti Ekspressi veebis 27. veebruaril 2024 ilmunud artikli „Kuhu kadus raha? Vähekindlustatud lapsed said Keila linnalt toetust. Vanemad ei näinud sellest sentigi“ ja paberlehes 28. veebruaril ilmunud artikli „Kuhu kadus korvpallinoorte toetusraha?“ ning 2. märtsi podcast’i „Kuidas ajakirjanik avastas suure segaduse, mille kogusuurus on üle kümne miljoni euro“ peale ja otsustas, et Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, kuidas omavalitsused toetavad riigi rahaga vähekindlustatud laste huviharidust ja sporti, kuid näiteks Keila Korvpallikooli laste vanemad ei olnud nimelisest toetusest teadlikud, kuigi mingil perioodil olnuks seda toetust neile hädasti vaja.

Keila Korvpallikool kaebas Pressinõukogule, et 27. veebruari artikli pealkiri on eksitav, sest jätab mulje, et raha ei jõudnud lasteni. Kaebaja ei ole rahul, et artiklis ei ole infot selle kohta, millele raha kulutati. Kaebaja lisas, et selgitav lõik lisati 27. veebruari veebiartiklisse hiljem. Kaebaja märkis, et artiklid sisaldavad eksitavat infot raha kasutamise kohta. Kaebaja ei ole rahul, et loo keskmes on vaid üks spordiklubi. Kaebaja leiab, et sellise käsitlusega loob väljaanne lugejatele ebatäpse ja moonutatud pildi. Kaebaja lisas, et Korvpallikooli juhi Tarmo Heinaga on konfliktis Delfi Meedia töötaja ning Keila Basketi peatreener Peep Pahv ning et artiklis sõna võtnud lapsevanemad on just Peep Pahvi toetajate ringist. Kaebaja märkis, et artiklites on püütud varjata reformierakondliku linnavalitsuse poliitilist tausta, kuid mainitud kaebaja advokaadi seotust Keskerakonnaga.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et väide, et vanemad ei näinud toetusest sentigi, on asjakohane, sest vanemad ei olnud toetusest teadlikud. Samuti ei olnud vanemad teadlikud, et tänu toetusele võib nende maksekoormus väheneda. Leht leiab, et pealkiri vastab artiklites püstitatud küsimustele. Lehe kinnitusel ei ole artiklites valeväiteid ja tõendid on kontrollitud. Leht leiab, et kaebaja väited lapsevanemaga kohtumise kohta ei ole eluliselt usutavad. Leht lisas, et lapsevanematega kohtumist on kirjeldatud allika ütluste põhjal. Leht selgitas, et artikkel keskendus Keila Korvpallikooli poolt toetuste kasutamisele. Leht lisas, et avalike toetuste kasutamine on avaliku huvi objekt ning teemapüstitus konkreetse näite puhul on asjakohane ja ei riku kaebaja õigusi. Leht vastas, et Peep Pahv ei ole Delfi Meedia ühegi toimetuse koosseisuline töötaja, ta on olnud Delfi sporditoimetuse erikorrespondent ja tal puudub seotus Ekspressi toimetusega. Leht märkis, et artiklis ei mainita Reformierakonda ega ka Keskerakonda, vaid nimetatakse kaebaja advokaadi tuntuim klient.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu leiab, et artikkel on ebaselge, sest sisaldab mitmeid etteheiteid, ent kaebaja ei saa piisavalt sõna. Esitatud konstruktsioon loob mulje, et raha väärkasutati, ent tõendeid ei esitata. Kaebaja selgitus raha kasutamise kohta on avaldatud vaid veebiversioonis, mitte paberlehes. Teistes kaebuse punktides rikkumist ei ole.