„RÖÖPRÄHKLEJAD“ | Sisuloojad õed Rannaväljad töötasust: „Meie üks eesmärke on mitte teha koostööd alla 1000 euro eest“
(6)Maria (21) ja Laura (18) on koos üles kasvanud õed-sisuloojad, kes teineteist kordamööda mõjutanud. Maria alustas YouTube’iga kõigest 13-aastaselt ja Laura 10-aastaselt.
Õdede isa on naljaga öelnud, et kõik lapsed ei tulegi alati välja. „Selle tagamõte on see, et iga laps on erinev. Õdede-vendadega tekib tihti võrdlusmoment, kuid kummalgi on oma iseloom, omad väljavaated ja pole põhjust liiga palju muretseda, kes kelle varju jääb,“ räägib Maria.
Maria on lõpetamas Tallinna Ülikoolis ajakirjanduse eriala ja Laura gümnaasiumi. „Pikalt mõtlesin minna turundust õppima, aga olen juba nii palju õppinud selle kohta sotsiaalmeediast,“ tõdeb Laura, kes plaanib minna õppima hoopis ärikorraldust.
Maria ise on ülikooli mineku otsusega väga rahul. „Selleks, et mingis mängus osata luua midagi täiesti uut, pead vana mängu reegleid tundma.“
See ei ole ju päris töö?
Vanem generatsioon ei pruugi mõista noorte töövaldkonda, kuid õed on suutnud oma lähedastele enam-vähem selgeks teha, mis alal nad tegutsevad. Maria toob näite, et tema äripartner on öelnud oma vanavanematele, et töötab reklaamiagentuuris. „Minu vanaisa võtab mind kui ajakirjanikku. Õpin ajakirjandust ja minust saabki ajakirjanik. See, mida ma praegu teen, ongi ju tegelikult ka ajakirjandus.“
Tal on oma podcast „Rannaväljaanne“ ja ta ei välista ka samanimelise portaali loomist. Kuid ta usub, et oma kogemuste ja teadmiste juures oleks tal võimalik end mõne teise väljaandega siduda.
Õed avavad ka sisuloojate töötasude telgitaguseid – üheksast viieni kontoris töötava inimesega sisulooja palk võrreldav ei ole. „Meie üks eesmärke on mitte teha koostööd alla 1000 euro. Kui sa vaatad, mitu koostööd mul kuus on, siis see annab võimaluse natuke arvutada.“
Valusad hetked toovad kokku
Õdede vanusevahe on kolm aastat. „See on nagu üks kõige lollimaid vanusevahesid üldse – me olime kogu aeg eri etappides. Kui te sünnitate lapsi, sünnitage väiksema või suurema vanusevahega,“ sõnab Maria.
Neid on rohkem kokku toonud ühised valusad hetked.
„Sel kurval päeval, kui meie armas vanaema meie seast lahkus, tõi see kogu meie pere kokku, aga eriti mind ja Laurat,“ räägib Maria. Nende suhe muutus, mõlemale oli see esimene kord lähedast ära saata ja nad said selles üksteisele toetuda. „See tõmbas mingid maskid maha, mis teismeeas olid tekkinud.“
Youtube’i fenomen
2016. aasta oli Eestis juutuuberite üks hiilgeaastaid. Maria sõnul oli see kuldaeg kui üks palaviku-unenägu. „Üks päev tuleb Sportland minu juurde, ütleb, davai teeme koostööd, sa teenid esimesed 1000 eurot; järgmine päev allkirjastad viissada autogrammi; kolmas päev esineme Kultuurikatlas tuhandele väiksele fännile; neljas päev ma üritan oma kooliasju teha ja monteerin keskööni oma videot... See oli see, kuidas ma tol ajal töötasin.“
Laura aga sai seda palaviku-unenägu kõrvalt jälgida, see oli tema sõnul üks ta lapsepõlve eredamaid hetki. „Ärkad hommikul üles ja tead, et Maria täna vlogib ehk siis tal on mingi mega äge plaan mõeldud. Või on tal juba sõbrannad külas, hakkab pihta või juba filmimine käib.“
Mariale saadeti tol ajal ka palju fännipakke ja kirju ning siiani on tal kodus voodi all suur kast nendega. „Seal oli kõike. Mulle saadeti isegi ükskord kapsapea. Kõige rohkem oli joonistusi ja kirju.“ Kuna lõpuks ei mahtunud enam kõik ära, on tulnud mõndadest asjadest loobuda.
Plaan B-d ei olegi?
Maria on aastast 2015 tootnud videosid Youtube’i ja sõnab, et see oligi tema üks ja ainus tee. „Ma ei usu backup’idesse ja mul ei ole plaan B-d, sest milleks sul on vaja plaan B-d, kui oled plaan A-s kindel.“
Laura aga oma rajas alati nii kindel pole olnud ja lisab, et kuigi alati öeldakse, et nad on õdedena sarnased, siis siin mitte. „Mul on just vastupidi. Üks aasta ma tahtsin minna moedisaineriks, järgmine aasta saada kunstnikuks, siis huvitas IT, sest mulle meeldis 9. klassis programmeerimine. Ma kogu aeg vahetan huvisid ja ma ei näe, et see oleks halb.“
Podcast’is tuleb veel teemaks:
Miks ei saanud Mariast eesti keele õpetajat;
Miks ütleks õdede vanaisa, et nad on raisku läinud kõrgushüppajad;
Kui palju sisuloojad teenivad;
Millest tunnevad sisuloojad Eestis puudust;
Kuidas muutis Maria kodust väljakolimine õdede suhet;
Kuidas Laura tegi sotsiaalmeediast algusaastatel vahepeal pausi ja hakkas hoopis spordiga tegelema.
„Rööprähklejate“ podcast’e saad kuulata Delfi Taskus, Spotify’s ja Apple Podcast’is. „Rööprähklejate“ TikToki kontolt leiad humoorikaid videoid ja mänge saatekülalistega.
„Rööprähklejad“ on Eesti Ekspressi podcast, kus käivad külas tuntud saatekülalised, kellega saatejuhid räägivad rööprähklemisest, keerulistest hetkedest ja pöördepunktidest elus. Kahe hooaja jooksul on teiste seas mikrofoni ette kutsutud Kaja Kallas, Anu Saagim, Markus Villig, Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt, Karl-Erik Taukar, Mihkel Raud, Kristjan Ilves jt.
„Tegime selle podcast’i, sest tundsime vajadust inspiratsiooni järele. Noortena küsime endalt väga tihti: mis edasi, kuhu edasi? Samal ajal on vaja ennast jagada kümne tegevuse vahel. Loodame, et läbi külaliste lugude õpime kõik olema edukamad rööprähklejad,“ ütlevad saatejuhid ja ajakirjanduse tudengid Rauno Ruus ja Jan Joonas Tuuna.
Podcast on kuulatav Delfi Taskus, Spotifys ja Apple Podcast’is.
