70aastasena Ukrainast Eestisse kolinud kunstnik leiab helges loomingus lohutust kodumaaigatsusele

Temnikova & Kasela galeriis näeb viimast nädalat võluvat näitust „Nina Võnnõki Ukraina“. Värviteraapias käis Anne Vetik.

Nn autsaiderkunst on alati olnud mulle südamelähedane, ilmselt seetõttu, et ka peast soojad inimesed meeldivad mulle rohkem kui normaalsed. Eestis on õnneks olemas Kondase keskus, mis seda kunsti kogub ja näitab. Värskendav on vaadata pilte ja muud kraami, kus pole tunda mentori vaikivat heakskiitu ega turusituatsiooni nõudlikku pilku, trende ega sobitumist konjunktuuri. On ainult puhas looming ja eneseväljendusvajadus, mis on tugevamad kui olukorraga leppimise kihk ja sellest tulenev hääletu, ühegi piuksuta igavikku vajumine.

Kassid, kanad, põrssad