Pekka Erelt: miks on eestlaste seas endiselt neid, kes küüditajaid avalikult kaitsevad?

Küüditamised on ühed koletumad punavõimu kuriteod Eestis. Miks eestlaste seas on ikka veel neid, kel puudub tahe neid kannatusi mõista ja kes koguni kaitsevad küüditajaid avalikult, kirjutab Pekka Erelt.

Esmaspäeval heisatakse paljudes Eesti kodudes leinalipp ja süüdatakse mälestusküünal. Nende mälestuseks, kes 75 aastat tagasi rebiti välja oma kodudest ja küüditati loomavagunites Venemaale. Hiiumaalt Rootsi külast viidi ära kolmepäevane veel nimeta laps, kellele hiljem pandi nimeks Anne. Noorimast küüditatust sai noorimaid ohvreid. Anne Ojaäär suri Siberis juba järgmisel aastal, olles veidi üle aasta vanune. Ta oli üks neist umbes 3000 küüditatust, kes maeti võõrasse mulda.

Juuniküüditamine 1941 ja märtsiküüditamine 1949 on rahva mälus kui ühed koletumad punavõimu kuriteod Eestis. Jääb sügavalt mõistetamatuks, miks eestlaste seas on ikka veel neid, kellele see korda ei lähe või kel puudub tahe neid kannatusi mõista. Mille muuga on seletatav küüditajate avalik kaitsmine ja kogunisti austamine.