Paar aastat tagasi hakkas Legrant oma eelmise elu lugusid kirja panema.

ALLILMA TOIDUPOOD: Legrant tõdeb, et nälja korral oli talle kui sisse kodeeritud minna toitu varastama.

Legrant kasvas üles kristlikus peres, kus vanemate kasvatus oli üsna radikaalne ja kirikus käimine kohustuslik. Lapsepõlv möödus pidevas pingeseisundis.

Vargustele suunas teda suur rahaahnus ja pärast esimest vargust tundus talle, et enam tagasiteed polegi. „Kartsin, et ma ei saa teisiti hakkama. Kui mul on nälg, ma tean, et lähen varastan, see on mul automaatselt sisse kodeeritud,“ kirjeldab ta enda tolleaegset mõtteviisi.

Kuritegelikus maailmas sees olles polnud tal isegi ettekujutust, kuidas tavainimesed elavad, sest ta oli ümbritsetud omasugustest. „Väga harva käisin poes, kui ma Soomes elasin. Mul oli väga palju Eestis vanglast vabanenud tuttavaid inimesi, kes tulid Soome, varastasid hunnikute viisi toitu – ostsin nende käest. Nad tõmbasid oma kaubikuukse lahti – valisid nagu väikeses kohalikus poes, mis tahtsid, poole hinna eest.“

LÕPUTU TÖÖ: Legrant tõdeb, et inimene töötab enda kallal kogu elu ja minevikku ei suuda keegi maha pesta.

Oma meediakanalites ja raamatutes on ta kirjeldanud enda kunagisi kelmusi. Näiteks kirjeldas väga spetsiifiliselt, kuidas kunagi oleks saanud bitcoin’i-automaati röövida. Siiski ei karda ta, et keegi temast õppust võtab, sest tema jagatud praktikad täna enamjaolt enam ei tööta.

Küll aga on temalt küsitud õigusabi, mida ta on soovijatele ka osutanud, kuigi juuraharidust mehel ei ole. Lisaks raamatumüügile ja podcast’i tegemisele on see nüüd ka üks tema sissetulekuallikaid: „Niimoodi see toimib täna ja see on väga tore. Kui see ei toimiks, siis peaksin tõesti mõtlema, mida ma edasi hakkan tegema.“

Podcast’is tuleb veel teemaks:

  • Milliseid kuritegusid on Legrant korda saatnud?

  • Millised olid takistused ja n-ö eelmise elu ahvatlused teel ausama eluviisi poole?

  • Miks jääb Legranti arvates kurjategijaid aina vähemaks ja millest on see tingitud?

  • Kas tema kooselu blogija Mallukaga on strateegiline turundusvõte või kuidas mees seda põhjendab?

  • Kuidas õnnestub tal nii palju reisida, kust tuleb raha selleks?

  • Milliseid lastekasvatuspõhimõtteid ta järgib?

Podcast „Rööprähklejad“

KES TEEB, SEE JÕUAB? Või jäävad tegijale tühjad pihud? Sellele küsimusele saad vastuse podcast’i kuulates.

„Rööprähklejad“ on Eesti Ekspressi podcast, kus käivad külas tuntud inimesed, kellega saatejuhid räägivad rööprähklemisest, keerulistest hetkedest ja pöördepunktidest elus. Kahe hooaja jooksul on teiste seas mikrofoni ette kutsutud Kaja Kallas, Anu Saagim, Markus Villig, Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt, Karl-Erik Taukar, Mihkel Raud, Kristjan Ilves jt.

„Tegime selle podcast’i, sest tundsime vajadust inspiratsiooni järele. Noortena küsime endalt väga tihti: mis edasi, kuhu edasi? Samal ajal on vaja ennast jagada kümne tegevuse vahel. Loodame, et meie külaliste lugude läbi õpime kõik olema edukamad rööprähklejad,“ ütlevad saatejuhid ja ajakirjandustudengid Rauno Ruus ja Jan Joonas Tuuna.

Podcast on kuulatav Delfi Taskus, Spotify’s ja Apple Podcast’is.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena