Äri iseendaga. Aivar Pohlak ostis Aivar Pohlakult FC Flora rahaga 22 kinnistut
(142)Eesti Jalgpalli Liidu president Aivar Pohlak näib kasutavat tema poja juhitavat FC Florat kui isiklikku rahakotti. Eesti jalgpalli käilakuju aga selgitab, et nii see pole – jalkaklubi on hoopis teel kinnisvaraärisse.
Eesti Jalgpalli Liidu boss Aivar Pohlak on müünud hulga kinnisvara oma poja Pelle Pohlaku juhitava jalgpalliklubi FC Flora tütarfirmale, mida juhib Aivar Pohlak. Pohlak müüs, Pohlak ostis. Vahepeal andis jalkaklubi Pohlaku juhitud tütarfirmale veel laenu, mida tagasi maksma ei pea ja millest suur osa anti edasi teisele, Pohlakule kuuluvale firmale.
Mis siin õigupoolest toimub? Kui kuulata Aivar Pohlaku selgitusi, siis toimub FC Flora sisenemine kinnisvaraärisse.
Eesti edukaim jalgpalliklubi FC Flora on alates 2020. aasta suvest ostnud enam kui 500 000 euro eest erinevaid maatükke. Müüjaks on reeglina Artnet Kinnisvara, millest 80% kuulub Aivar Pohlakule.
Kinnisvaratehinguid on teinud Flora tütarettevõte Sport&Net Grupp, mida juhib Aivar Pohlak ise.
Sealjuures on Flora aastate jooksul andnud Sport&Net Grupile üle miljoni euro laenu, mida too pole pidanud tagasi maksma. Suur osa sellest summast on tütarettevõttest omakorda edasi laenatud Artnet Kinnisvarale.
Flora president, Aivar Pohlaku poeg Pelle Pohlak ütleb Ekspressile, et temal pole tolle tütarettevõtte juhtimisega suurt pistmist – sellega tegeleb vaid isa-Pohlak.
Rahavoogude küsimus
Paari nädala eest kirjutas Ekspress FC Flora rahalistest raskustest ning kuidas nende raskete aegade üleelamiseks tuleb klubil toetuda Flora looja Aivar Pohlaku poolt juhitava Eesti Jalgpalli Liidu (EJLi) antud miljoni euro suurusele laenule.
Eesti jalgpallimeedias teema ei lennanud.
Kolm päeva pärast loo avaldamist tulistasid teemapüstituse sõelapõhjaks EJLile kuuluva ja nende poolt ülal peetava meediaportaali Soccernet (2022. aastal subsideeris EJL tegevust 232 000 euroga) sisuloojad.
„Ekspressi artiklis tõmmati vana hea paralleel, et isa ja poeg, siis järelikult sahkerdavad,“ kommenteeris Soccerneti taskuhäälingus jalgpallikommentaator Kristjan Jaak Kangur ja lisas: „Põhilähenemine oli soperdamine, see polnud hea ajakirjandus.“
Et EJLi poolt Florale antud ettemakses midagi valesti pole, leidis ka kaassaatejuht Ott Järvela.
„Kuigi viimasel ajal oleme jalgpalliliitu erinevate asjade eest nahutanud, siis see on koht, kus tuleb neid kiita sellise võimaluse tekitamise eest,“ leidis ta.
Mõlema mehe arvamus tugines faktile, et sarnaseid ettemakseid saavad klubid juba aastaid. Lisaks Florale said ka sel aastal klubisid (tõenäoliselt) ees ootavate UEFA toetuste ulatuses laenu ka Paide Linnameeskond ja Tallinna Kalev.
Eraldiseisvana on see argument täiesti õige. Mis leivaisa kaitsele viskujatel aga ununes? Laiem kontekst.
Kes ja mis on Flora?
Alates 2016. aastast, kui FC Flora presidendi toolile asus Aivar Pohlaku asemel tema poeg Pelle, valitseb Eesti jalgpallis arusaam, justkui oleks Aivar Pohlakul ja Floral küll läbipõimunud minevik, kuid mitte olevik. Aivarit nimetatakse sageli Flora „loojaks“ või „asutajaks“. Ka klubi enda kommunikatsioonis.
Vahel imbub läbi ka vastupidist.
Aasta algul toimunud intervjuus uuris spordikommentaator Kalev Kruus möödunud aasta lõpuni Flora esindusmeeskonda juhtinud Jürgen Henni käes, kui palju juhib Florat Aivar Pohlak.
„Tõenäoliselt ikka väga palju,“ vastas Henn. Seejärel täpsustas ta, et faktiliselt oma väidet kinnitada ta ei saa. Henni kontaktisik suhtluses Flora juhtidega olevat siiski olnud klubi president Pelle Pohlak.
Fakte, mis näitavad, et Aivar Pohlaku seosed Floraga ei jää üksnes minevikku, on aga Henni kinnitusetagi hulgi. Sellele osutavad nii Flora rahavood, kinnisvaratehingud kui juhtimisstruktuur.
Jalgpalliklubi, mida keskmine inimene FC Florana tunneb, koondub FCFi-nimelise juriidilise keha alla. Et tegemist on mittetulundusühinguga, kuulub FCF selle liikmetele. Lõppenud majandusaasta aruande kohaselt on FCFi füüsilistest isikutest liikmeid kümme. Nende nimesid aruanne ei ütle.
Küll nimetab ühingu liikmed Aivar Pohlak. „FC Flora on teadaolevalt pereklubi ja klubi liikmeskonda kuulub lisaks minule minu perekonnaliikmeid, minu lapsi ja nende perekonnaliikmeid,“ selgitab ta.
Saladus poleks liikmete nimekiri ka Pohlaku kinnituseta. Viimane Ekspressi käes olev Flora liikmete loetelu pärineb 2022. aasta septembrist, kui otsustati Pelle Pohlaku uueks ametiajaks presidendiks nimetamise üle. Ka siis oli MTÜ liikmeid kümme. Täpselt nagu Pohlak kinnitab, on nendeks tema ise, tema abikaasa, lapsed ja laste partnerid. Sama juhtidering oli Floral ka 2022. aasta alguses.
2016. aasta ehk Pelle Pohlaku klubi presidendiks saamise ajaga võrreldes on FCFi liikmete nimistu siiski üksjagu muutunud. Lahkunud on Pelle Pohlaku õde Anni Rahula ning tema abikaasa, endine jalgpallikohtunik ja muusikamees Tomi Rahula. Lühiajaliselt kuulus liikmete hulka ka Tauri Tamm. Uusim nimi Flora omanike hulgas on Pohlaku teise tütre mees Kenn.
Kuidas Flora endale kinnisvaraportfelli tekitas?
2021. aasta suvel teeb Tallinna FC Flora Eesti klubijalgpalli ajalugu. Esimese meeskonnana läbitakse eurosarja kvalifikatsiooniturniir ning pääsetakse sügisel algavale konverentsiliiga alagrupiturniirile.
Saavutus teeb rõõmu nii vutisõpradele kui klubi rahakotile. Ainuüksi turniirile pääsemisega garanteeritakse kolme miljoni euro suurune rahasüst. Iga alagrupis välditud kaotus kasvataks summat veelgi.
Esimeses kahes mängus tulemust teha ei õnnestu. Ka kolmandas jäädakse kiiresti 2 : 0 kaotusseisu. Mängu teine pool kuulub aga selgelt tallinlastele. Rauno Sappineni tabamuste abil seatakse jalule viik, mis märgib Eesti klubijalgpalli uut tipptähist.
Mõnda aega räägib Florast kogu Eesti spordiüldsus. Ülevoolavatel õnnitlustel ei paista otsa ega äärt.
Märkamata jääb aga tõsiasi, et lisaks palliplatsil korda saadetule tuleks Florat ajaloolise tulemuse järgsel päeval õnnitleda veel teiselgi põhjusel. Nimelt soetab Flora oma tütarfirma kaudu kaks maatükki, kogupindalaga peaaegu neli hektarit.
Eriti magus on kahest kinnisasjast suurem, mille osaks tükk mereranda.
Vaade, mis rannas avaneb, pole aga see, mida ühe Tallinna jalgpalliklubi omanduses maatüki puhul eeldaks. Tallinna lahte Flora oma mererannast ei näe. Kinnistu asub hoopis Saaremaal.
See ei tähenda, et maal Eesti jalgpalliga seost poleks. Vastupidi – kinnisasjad asuvad kujundikult Eesti Jalgpalli epitsentris: väiksem neist külgneb suuremaga, suurem aga Eesti jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku koduga.
Need pole kaugeltki ainsad Pohlakuga seotud kinnisvaratehingud, mille Flora viimastel aastatel teinud.
Emafirma kaudu kuulub Florale vaid kaks kinnisasja. Need on jupid treeningbaasist Kristiines, mis osteti 2014. aastal kahe miljoni euroga.
Tütarfirma kaudu, millel Sport&Net Grupp nimeks, on nende portfell aga hoopis laiem.
Sport&Neti kujul on tegemist sama ettevõttega, mis omal ajal Eesti vutikoondise kapteni Raio Piiroja ja Aivar Pohlaku Norra maksuameti hammaste vahele tiris. Erinevalt FCFist, mille eesmärk või põhitegevus ei tohi olla tulu teenimine, on Sport&Net Grupp klassikaline äriühing. Juba 23 aastat on ettevõtte ainsaks juhatuse liikmeks Aivar Pohlak.
Hetkel kuulub Sport&Net Grupile kokku 24 kinnistut. Seejuures omandati ainuüksi 2020. aasta suvel 18 kinnistut. Kokku 87 hektarit maad.
Omapäraseks teeb tehingud asjaolu, et Tallinna Jalgpalliklubi Flora omandas kõik need maalahmakad tütarfirma kaudu Hiiumaale.
2021. aastal ehk aasta hiljem pööras Flora kinnisvarainvesteeringuteks pilgu aga Saaremaale. Kaks kinnistut muretseti ka sinna.
2022. aastal omandas Eesti suurima vutiklubi tütarfirma maad ka Kose vallas.
Möödunud aastal suurendati oma kinnisvaraportfelli taas Saaremaal.
Asukohad ei ole ainuke ootamatu aspekt Flora kinnisvarainvesteeringute juures. Flora kinnisvaraportfelli kasvamine on käinud peaaegu identses rütmis Eesti Jalgpalliliidu president Aivar Pohlaku isikliku kinnisvaraportfelli kahanemisega.
Veel neli aastat tagasi kuulus Pohlakule tegelikult hulganisti maad. 2020. aasta suvel hakkas Eesti jalgpalli hegemoon sellest vabanema. Ainuüksi 2020. aasta 10. juunil kadus Pohlaku eraomandist 13 kinnistut, mis kõik asuvad Hiiu maakonnas, täpsemalt Hiiumaast veidi eemal asuval laiul.
Maatükkide uueks omanikuks sai Artnet Kinnisvara. Tegemist on 80% ulatuses Aivar Pohlakule kuuluva äriühinguga. Võrdselt 10% ettevõttest omavad ka Pohlaku abikaasa Triin ja EKRE poliitässast poeg Siim. Flora kontserni ettevõte ei kuulu.
Artneti suuromaniku Aivar Pohlaku sõnul ostis tema ettevõte tema enda käest „turuhinnaga“.
Kaua kinnistud Artneti omandis siiski ei püsinud. Nädal pärast Aivar Pohlakuga tehtud tehinguid omandas Pohlaku enamusosalusega Artnetilt kõik 13 kinnistut Aivar Pohlaku juhitud Sport&Net ehk Flora kontsern.
FC Flora omandas ühel ainsal 2020. aasta suvepäeval oma tütarfirma kaudu 18 varem Aivar Pohlakule kuulunud kinnistut Hiiumaal.
Lisaks 13 krundile, mis kõik püsisid Artneti omandis vähem kui nädala, omandas Sport&Net Artnetilt samal päeval veel 5 kinnistut. Ka need asuvad Hiiumaal, kuid kuulusid Artnetile märksa kauem kui nädala. Kaks kinnistut oli Artnet omandanud koguni 2004. aastal. Enne Artneti omandisse minemist oli kõigi viie kinnistu omanikuks siiski Aivar Pohlak.
Seega omandas FC Flora ühelainsal 2020. aasta suvepäeval oma tütarfirma kaudu 18 varem Aivar Pohlakule kuulunud kinnistut Hiiumaal.
„Samuti turuhind,“ ütleb Flora kontserni poolt Artneti käest ostetud maatükkide hinnaks Artneti suuromanik ja Flora kinnisvara suuna juht Aivar Pohlak.
Nii Sport&Neti kui FC Flora majandusaasta aruandes on 18 Hiiumaa kinnistu soetusmaksumuseks – ehk „turuhinnaks“, nagu Aivar Pohlak seda nimetab – märgitud 298 025 eurot.
2022. aastal Artnetilt ostetud kahe kinnistu väärtuseks on aga märgitud 200 000 eurot.
2023. aasta lõpus liikusid Sport&Netile veel kaks varem Artnetile kuulunud kinnistut. Nende väärtust Ekspress veel ei tea, sest 2023. aasta majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg on alles juuni lõpus.
Kui uskuda Pohlakut, teenis ta sama suured summad ka kinnistute müügist Artnetile.
Kentsakal kombel pole kinnistute müügist märkigi teise Pohlaku ettevõtte Artneti majandusaasta aruandes.
Pohlak pakub, et põhjus võib peituda selles, et „ostmise ja müümise hind oli üks ja seesama ning tehing toimus samal aastal“. Ainuke põhjus, miks ta kinnistuid otse Florale müüa ei soovinud, vaid kasutas vahelülina Artnetti, on Pohlaku sõnul asjaolu, et ta oli „isiklikult käendanud Artneti kohustusi“.
Ehk lihtsamalt: Pohlakule kuuluv Artnet oli Pohlaku kinnistutega käendanud Sport&Netilt võetud laenu.
Nii suure tulu teenimisele ei viita ka Aivar Pohlaku majanduslike huvide deklaratsioonid. Ka Artneti majandusaasta aruandest pole võimalik välja lugeda, et Pohlaku ettevõttel oleks Pohlaku ees õhus võlg.
Järgnevatel aastatel on Sport&Neti ja Artneti vahelised tehingud jätkunud. Artneti nimel pole tänasel päeval alles ainsatki kinnistut. Viimati omandas Sport&Net Artnetilt kinnistuid möödunud aasta 29. detsembril.
Kokku kuulub Florale tänasel päeval 26 kinnisasja. Neist 24 ehk kõik tütarfirma Sport&Net Grupile kuuluvad kinnisasjad – Saaremaal, Hiiumaal ja Kosel asuvad – on juba enne Flora kontserni omandisse minemist olnud kas vähemal, kuid enamasti suuremal määral seotud Aivar Pohlakuga. Vaid kaks kinnisasja, mille Flora 2021. aastal Pohlaku kodutalu kõrvale soetas, pole enne vutiliidu presidendile või temaga seotud ettevõtetele kuulunud.
Kuidas Flora majandab?
Märkimisväärne osa FC Flora rahakotist tuleb Euroopa jalgpalliliidult UEFA. Ehk lihtsustatult: kui klubil satub olema hea eurohooaeg (nagu näiteks 2021. aastal), võib raha sabaga segada. Kui nii hästi aga ei lähe – nagu Eesti klubidel enamikul hooaegadel –, on rahaga kitsas käes.
Veel mõned aastad tagasi laekus Florale iga aasta ka miljon eurot jalgpalliliidult, millele müüdi Eesti esindusstaadion Lillekülas. Nüüdseks on see rahavoog aga kokku kuivanud, sest vutiliit on staadioni müügihinna täielikult kinni maksnud.
Pelle Pohlaku sõnul on tal Sport&Netile üks ootus: kasvatada jalkaklubiga mitteseotud majandustegevust ning suurendada varade mahtu.
Kuna ka Euroopas pole klubil hästi läinud, on nii viimase kahe aastaga teenitud ligi kaks miljonit eurot kahjumit.
See pole aga takistanud osta teenust, mida FC Flora aruandes kajastatakse kui „konsultatsioone“. Konsulteerijaks on seejuures Flora tütarettevõte Sport&Net, mille ainsaks juhatuse liikmeks Aivar Pohlak.
„Tegemist ei ole konsultatsioonidega,“ ütleb oma nägemuse pakutavate teenuste kohta Aivar Pohlak. Tema juhitav tütarettevõte juhtivat Floras hoopis „treeningmängude korraldamist, mängijate personaalset arendamist, klubi strateegilist arengut ja alates 2023. aastast naiste jalgpalli suunda“. Lisaks haldavat tütarfirma Flora „rahvusvahelist tegevust, sealhulgas mängijaõiguste müüki“.
Pelle Pohlaku sõnul on temal omaniku esindajana Sport&Netile üks majanduslik ootus: kasvatada klubiga mitteseotud majandustegevust ning suurendada varade mahtu.
Lisaks tegeleb Sport&Net klubi kasutuses oleva taristu laiendamisega ning Pelle Pohlak ootab ka, et tütarettevõte suudaks viia Flora mängijaõiguste müügist saadava tulu järgmisele tasemele. „Oleme Eestis number üks, aga ootus on enamaks,“ ütleb Pelle Pohlak.
Olid need siis konsultatsioonid või mitte, igal juhul ostis Flora oma tütarettevõttelt nii 2022. kui 2021. aastal enam kui 271 000 euro eest erinevaid teenuseid.
See on üksnes jäämäe tipp. Kahe organisatsiooni vahel liigub veel palju raha.
Näiteks sõlmisid Flora ja Sport&Net 2016. aasta jaanuaris – toona oli Aivar Pohlak veel mõlema eesotsas – laenulepingu, mille järgi laenas emafirma Sport&Netile 776 914 eurot.
Laene väljastab ka Sport&Net Grupp. Selsamal 2016. aastal, kui Flora laenas neile 777 000 eurot, laenasid nemad omakorda 750 000 eurot edasi Artnet Kinnisvarale.
Sport&Net oma emafirmale Florale laenu tagasi ei maksnudki. 2017. aasta veebruaris sõlmisid Flora ja Sport&Net hoopis uue lepingu, mille kohaselt tasaarveldas Flora kõik 776 914 eurot selliselt, et ta suurendas Sport&Net Grupp OÜ osakapitali 2444 euro võrra, ülekursiga 774 470 eurot.
Nõude tasaarveldamise lepingu sõlmimisel esindas Florat värskelt klubi etteotsa tõusnud Pelle Pohlak. Sport&Net sõlmis tasaarvelduse lepingu Aivar Pohlaku isikus.
See kõik ei tähenda, et tasaarveldusele ei võiks olla mõnd mõistlikku selgitust. Ka sõlmitud lepingus kinnitas Pelle Pohlak allkirjaga, et diil ei kahjusta Flora huve.
Aivar Pohlak selgitab, et Flora andis tema juhitud tütarfirmale laenu, sest toona olnud Sport&Neti „ülesandeks suurendada oma vahendaja rolli rahvusvahelises jalgpallis. Nimetatud laen oli klubipoolne investeering ettevõtte omakapitali eelmises lauses toodud eesmärgil.“
Sama juttu räägib ka 2016. aastal Flora presidendiks saanud Pelle Pohlak.
„Tean, et tegemist oli planeeritud investeeringuga Sport&Net Grupi tegevusse osakapitali suurendamise kaudu,“ sõnab ta. „Eesmärk oli tulu teenimine rahvusvaheliselt jalgpalliturult. Tulu õnnestus teenida, aga lõpetasime selles suunas liikumise 2017. aastal, erinevatel põhjustel. Antud investeeringu kasulikkust me arutanud ei ole.“
Veel üks laen
Sarnast skeemi on poja juhitud emaettevõte ja isa juhitud tütarettevõtte kasutanud hiljemgi.
2021. aasta juulis laenas Flora Sport&Net Grupile 321 263 eurot. Möödunud aasta viimastel päevadel, kui Pelle ja Aivar Pohlak võlga taas tasaarveldama asusid, oli laenule lisanud ka 10 759 eurot intressi. Nagu seitse aastat varem tõsteti ka nüüd võla suuruses Sport&Net Grupi omakapitali. Aasta lõpu seisuga oli Sport&Net Grupi ülekurss veidi üle miljoni euro.
„Ka see laen oli planeeritud investeeringuna omakapitali suurendamisse,“ ütleb Aivar Pohlak.
Poeg Pelle nõustub ja täiendab, et tütarfirmale laenati raha kinnisvarainvesteeringuteks. „Teadsime, et UEFA reeglid klubide rahalise toimimise kohta muutuvad sarnasemaks ettevõtetele, siis otsustasime Sport&Net Grupi tegevusi arendada kinnisvara valdkonda,“ selgitab ta. „Täna moodustavad Sport&Net Grupi varad tähtsa osa klubi bilansist, mis võimaldab meil säilitada positiivse netovara ka negatiivse aastatulemi korral, mis tähendab, et investeering on olnud meile kasulik.“
Ka Aivar Pohlaku sõnul on Flora viimastel aastatel lisaks jalgpalli arendamisele tegelenud kinnisvaraportfelli arendamisega. Mõlema Pohlaku sõnul on seda tehtud karmimaks muutuvate UEFA nõuete tõttu.
„Alates järgmisest UEFA hooajast peab rahvusvahelise litsentsi saamiseks olema klubi netovara positiivne või siis negatiivse netovara korral vähemalt 10% parem kui aasta varem,“ selgitab Pelle.
Lühidalt – kui jalgpallis juhtub olema Floral raske aasta, aitab kinnisvaraäri rahalise seisu korras hoida.
Aivar avab loogikat pikemalt. „Kuna klubi jooksva aasta majanduslik tulemus sõltub suuresti sportlikust edust, siis osal aastatel on see paratamatult negatiivne,“ tõdeb Aivar Pohlak. „Sellistel juhtudel aitab klubi omanduses oleva ettevõtte positiivne netovara tagada konsolideerimisgruppi kuuluvate MTÜde ja Sport&Net Grupi summaarse positiivse netovara, mis on UEFA nõue. Sellel põhjusel otsustasime hakata koondama vara Sport&Net Gruppi ning arendada Sport&Net Gruppi perspektiivis muu hulgas ka klubile kuuluva kinnisvaraettevõttena.“
Ehk siis lühidalt ja selgelt – kui jalgpallis juhtub olema Floral raske aasta, aitab kinnisvaraäri rahalise seisu korras hoida.
Maksudega nihverdamine?
Ekspress avastas aga Artneti aruannetest anomaalia. Kui Sport&Net Grupi majandusaasta aruannetes on ilusti kirjas Artnetilt ostetud kinnistute soetusmaksumus, siis Artnet pole justkui üldse ühegi müügi eest raha saanud.
Niisamuti on Artneti majandusaasta aruandest võimatu tuvastada, et ettevõte omakorda oleks Pohlakule kinnistute eest maksnud. Samas märgibki Pohlak, et Artnet tasub „pikema maksegraafikuga“ ning „vastavalt oma võimalustele“.
See-eest on nii 2020. kui 2022. aasta kinnistute müügil vähenenud Artneti laenukohustus Sport&Neti ees.
Teisisõnu: ostetud kinnistute eest raha maksmise asemel tasaarveldas Sport&Net kinnistute väärtuses Aivar Pohlaku ettevõttele antud laenu.
Vutiboss ise väidab, et tasaarveldamise korras on tehtud vaid üks tehing. „Ülejäänud on olnud tavaline ost-müük,“ selgitab ta. Sääraseid oste ja müüke Ekspress aga Artneti majandusaasta aruannetest tuvastada ei suuda.
Kui muidu pidanuks Artnet kinnistute müügi pealt tulumaksu tasuma, siis laenu tasaarveldades mingeid makse riik ei nõua.
Kui Ekspress skeemi ilma Pohlaku nime mainimata maksu- ja tolliametile kirjeldas, oli nende esmane reaktsioon, et enamasti liigutavad maatükke nii kinnisvaraarendajad.
Ehk paistab, et – just nagu Pohlakud soovisid! – Flora ongi edukalt kinnisvaraärisse sukeldunud. Juba tehingudki meenutavad kinnisvaraärikaid!
On see aga seaduslik?
Maksu- ja tolliameti meediasuhete spetsialist Kertu Laadoga selgitab, et iseenesest on laenunõude tasaarveldamine kinnistutega lubatud. Tavaliselt tehakse seda aga just nimelt kinnisvaraarendustes, kus üks äriühing on varem rahastanud kinnistute soetamist ja/või arendamist laenurahaga.
Siinsel juhul aga ei paista kuskilt otsast, et Sport&Net oleks andnud Artnetile ja/või Aivar Pohlakule laenu, et kinnistuid osta. Pigem on laen kogunenud aastate jooksul ning kulutatud hoopis muudeks tegevusteks.
Seetõttu tulebki Laadoga sõnul vaadata, kas tehingud on tehtud turuhinnaga. „Siinkohal oleme rõhutanud, et kui muu vara hinda saab hinnata juhatus, siis kinnisvara puhul on selle eelduseks vastavat kvalifikatsiooni omav isik.“
Ehk kui kõik on tõesti nii, nagu Pohlak väidab, ja Artnet on talle endale maksnud kinnistute eest vastavalt turuväärtusele – mille paneb paika elukutseline kinnisvarahindaja –, on kõik justkui seaduslik.
Kui mitte, võib kogu tehingute jada kvalifitseeruda (tulu)maksupettuseks.
Sedapuhku aga mingit elukutselist kinnisvarahindajat mängus ei olnud, tunnistab Pohlak. „Hinna aluseks sai võetud varasemalt mulle kuulunud Hiiumaa laidude kaitsealas olnud Kõverlaiu ja Kõrgelaiu maade müügihind riigile.“
Riigile müüs aga Pohlak laide aastal 2005. Veel polnud puhkenud maadevahetusskandaaligi. Keskkonnaminister oli Villu Reiljan.
Nüüd peab tehingute jadale hinnangu andma juba maksu- ja tolliamet.
Kõik võidavad!
Kõik see moodustabki suurema pildi, mida tasub vaagida, enne kui jõuda vutiliidu enda meediaportaalis kõlanud järelduseni, et jalgpalliliitu tasub FC Florale tehtud miljoni euro suuruse ettemaksu eest kiita.
Kui Aivar Pohlaku juhitud alaliit annab laenu FC Florale, ei anna ta laenu üksnes Eesti tituleerituimale jalgpalliklubile, vaid ulatab abikäe ka kõigele muule, mis selle klubi telgitagustes toimub. Olgu selleks Pohlaku Saaremaal asuva kodutalu kõrvale soetatud kinnisasjad, Pohlaku enamusosalusega ettevõtte käest Hiiumaal omandatud maad või Flora poolt Pohlaku juhitud tütarklubile antavad laenud, mida emaettevõte iialgi tagasi ei küsi.
Seega on tegemist klassikalise win-win-win skeemiga, kus kasusaajaid peaaegu lõputult.
Esiteks Flora, kes tänu Aivar Pohlaku käest ja Aivar Pohlaku kodu kõrvale omandatud kinnistutele on paremini valmis uutele UEFA regulatsioonidele vastu astuma.
Teiseks Aivar Pohlak, kes sai oma kinnisvara ühest taskust teise liigutades märkimisväärselt laenujääki vähendada.
Kolmandaks Eesti jalgpall, sest suures plaanis ei tähenda see, kui üks mees oma pere rahakoti eri taskutes raha ümber tõstab, muidugi midagi. Ka küsimus, kas see, kui mees pere rahakotti ajutiselt tööandja rahakotist vahendeid lisab, on probleem või mitte, on ennekõike maitse asi. Peamine, et jätkuks juba üle kolmekümne aasta eest alanud Eesti jalgpalli arendamine – protsess, milles eespool kirjeldatu on kõigest üks pisike etapp.
Täiendus: Algselt kirjutas Ekspress loo pealkirjas, et Aivar Pohlak ostis Aivar Pohlakult Flora rahaga 24 kinnistut. See väide ei olnud tõsi. Tegelikult ostis Pohlak Pohlaku käest 22 kinnistut. Kaks Pohlaku kodutalu kõrval asuvat kinnisasja omandas Flora osaühingu Eesti Maafond käest. Parandatud 24.04.24 kell 9:50.
***
Tahad olla kursis Ekspressi lugudega? Laadi alla ka Ekspressi äpp!
***
