Kindral Palmi mustamist uurinud ajakirjanik: infooperatsioonist kirjutamine paljastas lõhe Eesti riigikaitse ekspertide seas

Veiko-Vello Palmi kritiseeriv, väärtõlgendusi ja valesid sisaldanud anonüümkiri toimetati isegi presidendi ja tema lähikondseteni. „See episood on midagi, mida Kaitseväes naljalt ei tehta: kellestki anonüümselt rääkimine,“ selgitab ajakirjanik Oliver Kund Ekspressi podcast’is .

„Infooperatsioonid mind ajakirjanikuna üldse ei üllata. Me näeme neid kogu aeg. Reeglina saame neilt sabast kinni ja saame aru, kui keegi infooperatsiooni plaanib,“ ütleb Delfi Meedia uuriv ajakirjanik Oliver Kund. Ta uuris endise Eesti kaitseväe teise mehe, kindralmajor Veiko-Vello Palmi kohta ringelnud anonüümkirja.

Kiri ilmus esimest korda välja 2021. aastal, kui Palm ülendati kaitseväes juhataja asetäitja positsioonile. See andis mitmele kõrgele ohvitserile Kaitseväe sees signaali, et Palm on teel saamaks kaitseväe juhi, kindral Martin Heremi mantlipärijaks. Nad ei pidanud Palmi kaitseväe juhataja kohale sobivaks.

„Osal neist olid suhted Palmiga väga halvad, seetõttu hakkasid toimuma protsessid, mis on viinud väljunditeni nagu see kiri,“ märgib Kund. „See on midagi, mida Kaitseväes naljalt ei teha: kellestki anonüümselt rääkimine.“

2021. aasta sügisel viisid toonane kaitseminister Kalle Laanet ja tema hea tuttav Erki Aavik kirja Kadriorgu. „Tänaseks on Laaneti ja Aaviku seisukoht, et nad ei tahtnud kaitseväele ega nende juhtidele halba ja see polnud infooperatsioon, mille nemad oleks alustanud. Nad tahtsid, et nende hinnangul oluline info ei jääks kuskile lukku ning kui neilt paluti sõnum president Karisele viia, ütlesid nad jaa.“

Tänaseks on osa Palmi kriitikutest Riigikogu riigikaitsekomisjonis ning kaitseliidu vanematekogus.

Kund märgib, et kõige enam üllatas teda kirja tagamaid uurides, kuivõrd sügav veelahe on neil vastasseisus olevatel inimestel Eesti kaitsmise põhimõtetest ja arengust. Nägemused sellest, milline Eesti kaitsevägi peaks olema, lahknevad tugevalt sellest, milliseks on kaitseväge arendanud Herem ja Palm.

„See on asi, mis on oluline igale Eesti kodanikule. Sellest ei tohiks vaikida ja jääda poliitkorrektsuse tasemele nagu riigikaitsekomisjon oli kriitiline orkestri sulgemise asjus – see on pisiasi. Rääkides sisust ja saavutusest: kui Eesti riigikaitse areng ja selle eesmärgid pole jõudnud riigikaitse komisjoni või nad ei ole seda kaitseväe juhtidega ühtmoodi mõistnud, siis see on minu jaoks sügavam mure. Palmi kiri on lihtsalt üks väljund sellest.“

Kes on kirja taga, kuidas reageeris kirja saamisele president ning millist mõju kiri on omanud, kuula lähemalt Ekspressi podcast’ist!