„RÖÖPRÄHKLEJAD“ | Kelly Sildaru: „tähtis pole võit, vaid osavõtt“ ei pea tegelikult tippspordis paika
(21)Tippsportlane Kelly Sildaru (22) käib juba lapsest saati võistlustel ja annab endast alati kõikvõimaliku, et võit koju tuua. Kuid tema jaoks on võit ka juba iseenda ületamine rajal.
Sildaru on korjanud vigursuusatamisega X-mängudelt kümme medalit ja olümpiamängudelt pronksi. Karjääri jooksul on tal olnud aga ka mitmeid ebaõnnestunud hüppeid ja tõsisemaid vigastusi.
„Nüüd on mul tekkinud nagu mingi sisetunne, et ma võiksin seda trikki teha küll, aga äkki see ei ole ikka hea mõte, pärast midagi juhtub. Kui oma käe katki kukkusin, oli ka enne mingi imelik tunne sel päeval,“ räägib ta.
Viimasest vigastusest taastumine ja taastusravi oli tema jaoks mitmes mõttes keeruline. „Harjutused on samasugused kogu aeg, lõpuks on tunne, et enam ei jaksa, tahaks midagi muud,“ rääkis Sildaru.
Rutiini ja niisama kodus passimist sportlane ei eelista, talle meeldib, kui käed-jalad on pidevalt tegemisi täis. „Olen hästi aktiivse eluviisiga, teen erinevat sporti, käin koeraga jalutamas või lihtsalt koristan kodus.“
Sildaru trennigraafik on tihe, kuid siiski paindlik. Tema sõnul on vahepeal igati normaalne trenn vahele jätta või teha nädalane paus, kui energiat ei jagu ja tuleb tuju trennist viilida. „Ei ole mõtet, et ma teen siin kolm nädalat trenni, aga ei pinguta korralikult, pigem võtta korra siis aeg maha.“
Kui elukaaslane on ka treener
Kelly Sildaru elukaaslane ja treener on Mihkel Ustav (27). Kodus püüavad nad treeningust väga mitte rääkida või siis teevad seda harva. „Me küsime üksteiselt luba, et kas nüüd on okei sellest rääkida, lepime mingi aja kokku,“ selgitab Sildaru.
Elukaaslane on treenerina väga motiveeriv. „Mulle Mihkli puhul just meeldibki see, et kui trennis või mäel on mingid halvemad päevad ja ma ei viitsi sõita, siis ta üritab mulle seada väikesed eesmärgid, et ma ikkagi saaksin natuke mäel olemisest või trennist kasu. Ta sulab natukene mulle vastu, aga samas üritab veel minust seda viimast välja pigistada.“
Viimastel aastatel on Eestis olnud mitmeid juhtumeid, kus treener on õpilastes tekitanud hirmu ja ärevust, neid lausa alandanud. Sildaru sõnul nõuab tippsportlasekarjäär konkreetsust ja distsipliini, kuid tema näeb treeneris pigem tugiisiku rolli.
„Tippspordis on ikkagi sportlane see, kes sooritust lõpuks tegema läheb, sest ta tahab seda teha. Sportlane peaks iseenda peale karjuma või nii-öelda vihastama, kui ta mingi asjaga hakkama ei saa. Meil kõigil tekivad paratamatult trennist mingid olukorrad, kus võib-olla treener on natukene pettunud või ütleb natuke midagi kurjemalt, aga eeskätt ma leian, et sportlane peaks ise olema rohkem pettunud kui treener,“ arvab Sildaru.
Podcastist saad veel kuulata:
Kui palju ja mida jagab tippsportlane enda elust meedias ja mille on jätnud teadlikult jagamata;
Kuidas defineerib Sildaru rööprähklemist ja kui suur või edukas rööprähkleja ta ise on;
Millised mälestused on Sildarul enda karjääri algusaegadest;
Kuidas mõjuvad pidevad spordivigastused vaimsele tervisele;
Milline näeb välja tippsportlase trennigraafik;
Kuidas säilitab Sildaru positiivse ellusuhtumise;