Vesteldes Dickinsoniga veel enne kontsertreisi algust, selgus, et turneed plaanides oli live’ide kavasse jäänud väike tühimik esinemiste vahel Helsingis ja Berliinis. Dickinsoni agent küsis talt, et äkki soovib mees sel ajal kaks-kolm puhkepäeva võtta. „Sugugi mitte!“ vastas ta agendile – parem läheme vahepeal hoopis Tallinna, see on Soomest lühikese meretee kaugusel: „Mulle meeldib see koht väga ja mu abikaasa lausa jumaldab Tallinna. Kogu see keskaegne vanalinn – eh, Tallinn, ma armastan Tallinna!“

Mis on saanud sinu kuulsatest muusikaga mitte seotud tegemistest, näiteks piloodikarjäärist?

Lennukitega ma enam ei lenda, aga mul on Walesis üks ettevõte, mis tegeleb lennukite remontimisega. Asutasime firma kümme aastat tagasi, meil on 200 töötajat ja me hooldame Boeing 737 ja Airbus A320 lennukeid. Ma ise olen 24/7 muusikaga hõivatud, aga firmas on fantastiline meeskond, kes hoiavad asja töös. Ning järgmised kolm aastat olen ma hõivatud oma koomiksiga „The Mandrake Project“, mis ilmub regulaarselt iga kolme kuu tagant.

Iron Maidenil on muide palju laule, mis räägivad sõjast ja erinevatest lahingutest. Võtame näiteks „The Trooperi“…

Tead, meil brittidel on suurepärane sõjavägi, ja see oli suurepärane Briti sõjaline katastroof (laul „The Trooper“ põhineb Krimmi sõja Balaklava lahingutel aastal 1854, kus Vene üksused britid viimseni maha tõmbasid – Toim.). Meie, britid, me armastame oma katastroofe.

Meie tähelepanuväärseimad sündmused ongi tavaliselt just meie katastroofid, aga ajaloos on meil olnud ka üsna