„Kui pean Tallinnasse minema, on esimene mõte, et tahaks tagasi koju.“ Pealinna nn kuldses ringis elab ligi 50% rohkem inimesi kui üheksa aastat tagasi. Kasv võrreldes pealinnaga on viiekordne. Aina rohkem inimesi tahab elada linna ääres, mitte sees.
On teada nali, et eestlane tahab elada Raekoja platsil, mis on ühtlasi keset metsa, kust avaneb merevaade, kuuleb linnulaulu, korraga vaikuse ja melu keskel, kus kõik vajalikud poed ja teenused on viieminutilise jalutuskäigu kaugusel ning on toredad naabrid, kes sind kunagi vestluse alustamisega ei sega.
Mõnele linna äärde kolinule näib, et elades looduse keskel ja käies tööl linnamelus, ongi see soov täitunud. Saab maitsta midagi mõlemast maailmast.
*** Kersti* (33) ostis koos mehega 2022. aastal maja umbes 90 elanikuga Kernu külla Saue vallas. Sinnani oli ta terve elu Tallinnas elanud. Nad kaalusid kodu ostmist Tallinna, aga samas tahtsid nad elada rahus ja vaikuses. Nii oligi selge, et Tallinna jääda ei saa. Otsustavaks sai ka hind: mida kaugemale Tallinnast, seda soodsam.
Kolmel päeval nädalas sõidab ta bussiga 40 kilomeetri kaugusele pealinna tööle. „See on ehk 15 minutit kauem, kui käiksin tööle näiteks Astangult või Õismäelt, aga ülejäänud elukvaliteet kompenseerib selle.“
Kerstit üllatas, kui palju paranes tema unekvaliteet linnast ära kolides. Maal elamine on mõjunud positiivselt isegi kehakaalule. „Liigun rohkem ja poeskäigud on läbi mõeldud, sest suuremad toidupoed on kaugel. Päeva toidukorrad on alati ette teada. Ja Wolti ei saa tellida!“
