Kristjan Järvan Kristiine ristmikul: kesklinna on parkimiskohti juurde vaja, see on odavam kui suure puu istutamine

Veidi üle kuu aja ametis olnud Tallinna transpordiala abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ei leia, et kuumalained oleks probleem, millega linnas tegeleda. Hobujaama trammiootajatele pole varju vaja, sest trammid käivad väga tihti.

„Vaadake, sealt ta tulebki. Ainus lipsuga mees tervel ristmikul!“ ütleb Järvani nõunik Kalle Muuli – tema hääles kõlab imetlus –, kui pruunis ülikonnas abilinnapea ohutussaarel rohelist tuld ootab.

Kohtume Kristiine ristmikul ühel kindlal põhjusel. Järvani eelmise intervjuu sõnumiks oli, et autojuhtide kiusamine tuleb lõpetada. Selle peale hakkas Tallinnas jala liikujatel kõrvust auru tulema: keda siin õieti kiusatakse?! Enim ajab jalakäijaid närvi just Kristiine ristmiku ületamine, mis võib jalakäijana võtta viis minutit või kauemgi. Auto on inimesest kiirem, miks ei võiks hoopis tema oodata ja inimesed üle lasta?

Järvani sõnul on need kõik ideoloogilised väärtushinnangute küsimused.

Mida teie siin Kristiine ristmikul muudaksite?

See on viie tee rist, klassikalised lahendused siin tihti abiks ei ole. On mitu võimalust. Üheks neist, mida siin on viljeletud, on ühe liiklejate grupi piiramine. Teine lahendus on muuta ristmik mitmetasandiliseks. Haabersti ristmik on hea näide. Seal oli väga palju liiklusõnnetusi, tehti mitmetasandiline lahendus, läbilase ja ohutus paranesid.

Ehk Kristiine ristmikul võiks sarnaselt Haabersti ristmikuga olla sellised suured autode sillad?

Ei.

Artikkel jätkub pärast infokasti ning on avatud kogupaketi tellijatele.

Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Kristjan Järvani kaebust Eesti Ekspressis 1. juunil 2024 ilmunud artikli „Kristjan Järvan Kristiine ristmikul: kesklinna on parkimiskohti juurde vaja, see on odavam kui suure puu istutamine“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Intervjuu Tallinna transpordiala abilinnapea Kristjan Järvaniga räägib pealinna liikluskorraldusest.

Kristjan Järvan kaebas Pressinõukogule, et kuna suure ja elava liiklusega ristmiku ületamise ajal on palju segavaid asjaolusid (vali müra, autoliiklus, vajadus jälgida oma liikumist jms), mis ei lase täielikult keskenduda ajakirjaniku küsimuste kuulamisele ja nendele täpsete ja korrektsete vastuste andmisele, siis lepiti kokku, et ajakirjanik võimaldab tal enne intervjuu ilmumist sellega tutvuda, et ta saaks vajaduse korral parandada segavatest asjaoludest tingitud faktivigu, keelevääratusi, vääritimõistmisi jms. Kaebaja lisas, et ajakirjanik muutis meelt ja ei saatnud talle intervjuud üle vaatamiseks ning seepärast ei saanud ta parandada mitut ebaõnnestunult sõnastatud seisukohta.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et ajakirjanik leppis kaebaja meedianõunikuga kokku aja ja koha ning selgitas, et osa intervjuust võetakse videosse. Meedianõunik ei esitanud enne intervjuud täiendavaid tingimusi ega avaldanud soovi sellega enne avaldamist tutvuda. Pärast intervjuud lubas ajakirjanik mitteformaalse vestluse käigus kaebajaga, et võib talle intervjuu enne avaldamist saata. Ajakirjanik rääkis sellest hiljem toimetuses ja seal jõuti seisukohale, et avaliku võimu esindajal ei ole õigust sellist nõudmist esitada ja lisaks oli selleks hetkeks ka intervjuu antud. Toimetus märkis, et kaebaja ei ole toimetuse poole vigade parandamise sooviga pöördunud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 3.3, mis ütleb, et ajakirjanik peab rangelt kinni informatsiooniallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. Pressinõukogu hinnangul ei ole oluline, kas lubadus anti enne või pärast intervjuud või formaalse või mitteformaalse vestluse käigus. Pressinõukogu hinnangul tuleb ajakirjanikul lubadusest kinni pidada.