NÄDALA RAAMAT | Ghana džungli mõrvamüsteeriumis on tõeni jõudmine keeruline. Ideaalne lugemine kuumalaine ajaks

Peeter Kormašov langes „Sinise linnu saladust“ lugedes džungli lummusesse ja leiab, et see on kuumalaine ajaks ideaalne lugemine.

Ma ei ole suur krimkade lugeja. Mitte et nad mulle ei meeldiks, aga lihtsalt ei satu kuigi sageli ette. Õnneks polegi Nii Ayikwei Parkesi „Sinise linnu saladus“ klassikaline detektiiviromaan, vaid midagi maagilise realismi, sotsiaalkriitika ja põneviku vahepealset. Nagu heade krimkade puhul ikka, on tegevuspaik ja keskkond pool mõnu. Parkesi teose keskmeks kujunevad džungel, kus peategelasel Kayol tuleb lahendada mõrvamüsteerium, ning Accra, Ghana kirev pealinn, kus ta elab.

Linna ja maa, traditsioonide ja moodsa maailma, maagia ja loogika põimumise ning vastandumise kaudu loob Parkes keskkonna, kus lugejal on pidevalt huvitav sõltumata sellest, kuidas edeneb roima lahendamine. Ja lõppeks, kas see on üldse kõige tähtsam?