Maksuhaldur kontrollib massiliselt ettevõtteid kontrolli alustamata

Juba üle kümne aasta praktiseerib Maksu- ja Tolliamet (MTA) niinimetatud eelkontrolli, mis õiguslikult ei ole kontrollimenetlus, kuid sunnib siiski maksumaksjaid MTA-le teavet esitama.

Maksukontroll tähendab maksumaksja allutamist haldusmenetlusele, kus maksumaksjale koostatakse muu hulgas täitmiseks kohustuslik korraldus teabe esitamiseks. Eelkontrolli raames küsitakse teavet kirjaga, mille sabas on tavaliselt märkus, et tegemist pole kontrolliga ja vastamine on vabatahtlik.

MTA on põhjendanud kirjade saatmist võimalike maksuseaduste rikkumiste, maksumaksjate õiguskuulekuse ennetamise ning võimalusega vigu parandada. Maksukorralduse seadus paraku eelkontrolli ei tunnista ja tõdeb, et maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisega kontrolli alustamisest ja selle ulatusest.

Kohtupraktika põhjal võib kinnitada, et maksukontrolli alustamata maksukohustuslaselt teabe ja dokumentide nõudmiseks puudub seaduslik alus. Maksuhalduri poolt kontrolli alustamise otsustamise menetluse (nn eelkontrolli) puhul on tegemist maksumaksjate õigusvastase koormamisega. See tähendab, et kui maksuhaldur ei ole menetlust alustanud, ei tohiks ta ka maksumaksjalt teavet küsida.

Riik ei saa õilsaid eesmärke taotleda läbi õiguslikult küsitava tegevuse

Isikul peab olema õigus teada, kas ja millist menetlust tema suhtes läbi viiakse. Õiguspärases kontrolli alustamise korralduses piiritletakse nii kontrollitavad maksud kui periood. Kirjade puhul on maksuhaldur aga mõnigi kord küsinud kõike, mis annaks alust ükskõik millise maksu ning perioodi kohta kontrolli alustada.

Mõnigi kord on MTA teabenõue nagu uusi päid kasvatav muinasjutu lohe, kus pärast esimestele küsimustele vastuse saatmist järgneb ametnikult uus ja seejärel veel järgmine küsimus. Mõne päeva pärast aga tuleb äriühingule juba uuelt ametnikult uus ring küsimusi. Loomulikult on ametnikul mugavam küsida teavet ilma kontrollimenetlust alustamata ja korralduse vormistamisele aega kulutamata.

Samas tuleb arvestada, et kirjale vastamata jätmine ei pruugi alati olla mõistlik, sest sellisel juhul on ametliku kontrollimenetluse alustamine ja vastamiseks kohustamine, nüüd juba sunni ähvardusel, enam kui tõenäoline. Võib ju arutada, mis selles siis halba on, kui ametnikud suhtlevad maksumaksjaga nii-öelda lihtsustatud korras ja annavad võimaluse eksimus vabatahtlikult ära parandada. Võib-olla polekski probleemi, kui teavet küsitaks nii vähe kui hädavajalik. Üheks võimaluseks asjad MTA-ga kontrolli all hoida on pädeva esindaja kaasamine, kes aitab maksuhalduriga suhelda ja vajadusel hoogu maha võtta.

Advokaadibüroo HansaLaw on spetsialiseerunud maksukontrolli sattunud äriühingute ja eraisikute nõustamisele.