„Päästikult“ väljudes on tunne nagu pärast festivali, kui välja arvata tervisekahjustused ja füüsiline väsimus

Kriisiaja kunsti klišeedest, nagu pateetilisus, propagandistlikkus, religioossus ja programmilisus, on EKKMi näitus vaba, leiab Valner Valme.

Kaks miinust teeb korrutamisel plussi. Nii halb, et juba hea. Pidu katku ajal. Jne. Palju kriise võiks järelikult anda ka midagi positiivset. Öeldaksegi ju, et head kriisi ei tohi raisku lasta ja et on kriisitiine aeg, seega midagi need madalseisud, servalkõnnid ja tupikud tekitavad – sunnivad inimesi mõtlema, kuidas, miks ja kas edasi. Särisev, kruttiv ja küttev pingeajastu pakub kunstile kuhjaga laenguid.

Laenguid me ümber on nii palju, et meenutab miinivälja. Paljud laengud võivadki osutuda pommideks, kuhu otsa ei tasu astuda, sest plahvatus tekitab mõttetut müra, mida on kõik maailm ja meediaruum niigi täis. Pean silmas agiteerivat hoiatuskunsti à la ära tarbi või muidu. Ole korralik kodanik või me kõik saame hukka. Vaata, kui pekkis on! Vaata, mis juhtub järgmiseks! Sa oled maailmale koormaks!